Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi

Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „ Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine “. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „ Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine “. Juriidiliselt on tegemist kahe eriplaneeringuga, mida käsitletakse lihtsuse huvides ühise eriplaneeringuna.

Eriplaneeringu asukohavaliku otsus ja KSH I etapi aruandele on läbinud asjaomaste asutuste seisukohtade kogumise ning suunatud avalikustamisele. Avalikustamise käigus on kõigil võimalik materjalidega tutvuda ja oma arvamust avaldada.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek toimub 15. jaanuarini 2023. Arvamusi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruandele saab Pärnu linnavalitsusele esitada 15. jaanuarini 2023. Arvamused saata e-posti aadressile linnavalitsus@parnu.ee või postiaadressile Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn. Materjalid on  leitavad siit .

Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldustele koostatakse eriplaneeringud osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km ² ) ja Tori valla kaguosas (~38 km ² ).

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Rajada soovitav tuulepark koosneb kuni 12-nest tuulikust kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km.

Eriplaneeringu ala esmasel kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 2 piirkonda (asukohaalternatiivid), millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objektiasukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus põhivõrguga elektriühenduse võimaldamiseks.

Potentsiaalselt sobilikke alasid käsitleti KSH aruandes asukohaalternatiividena:

-     Alternatiiv 1 ehk ala 1 on suurusega u 1020 ha ning asub Pärnu linnas Tammuru külas, Põlendmaa külas ja Tori vallas Kildemaa külas.

-     Alternatiiv 2 ehk ala 2 on suurusega u 1913 ha ning asub Pärnu linnas Põlendmaa külas ja väga väikeses ulatuses Tori vallas Kildemaa külas.

KSH käigus koondati esmase kaardianalüüsiga leitud alade kohta andmebaasides ja eelnevates piirkonda käsitlevates töödes olemasolev andmestik. Kuna tuulikute poolt ohustatud liigirühmadest nahkhiirte andmestik piirkonna kohta oli tugevalt puudulik ja linnustiku andmestik ebapiisav, siis viidi KSH I etapi aruande koostamiseks läbi ka ülevaatlikud välitööd nimetatud liigirühmade elupaikade sobilikkuse hindamiseks.

Linnustikualastest ja taimestiku koosluste osas teadaolevatest andmetest lähtuvalt tsoneerib KSH aruanne alad negatiivsete mõjude avaldamise tõenäosuse alusel. Natura aladele mõjude välistamiseks on ebasobiv ala 2 idapoolne osas Mõlema ala puhul esineb alasid, millele tuulepargi rajamine on tõenäoliselt olulist negatiivset mõju omav. Seega on vajalik detailse lahenduse etapis täiendavaid linnustiku ja nahkhiirte uuringuid, kuid eeldatavalt esineb minimaalselt mõlema ala keskosas piirkond, mis on linnukaitseliselt sobilik tuulikute rajamiseks (järgneval kaardil heledad alad).

Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1) ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra- ja varjutuse emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute positsioonide paigutamine antud alal keerukam. Samas on ka ala 1 elamualadest kaugusel, mille puhul olulise negatiivse mõju esinemine on ebatõenäoline.

Järgneval kaardil on esitatud indikatiivsed müra ja varjutuse modelleeringute tulemused. Tuulepargi edasisel planeerimisel tuleb modelleeringuid korrata detailsele lahendusele. Asukohavaliku raames tehtud hinnangutest ilmneb, et mõlemale alale on võimalik soovitud 12 tuulikut rajada nii, et müra normtasemed ja varjutuse soovitavad väärtused oleksid tagatud.

Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal.

Asukohavaliku etapis koostati tuulepargi esialgne nähtavusanalüüs ning sellest lähtuvalt valiti välja vaatepunktid (kohad kus tuulepark jääks nähtav ja kuhu on avalikkusel ligipääs). Vaatepunktidest koostati esialgsed illustratiivsed fotomontaazid.

Fotomontaažidest ja nähtavusanalüüsist ilmnes, et ala puhul jäävad tuulikud asustusaladelt vähem nähtavad. Samas Soomaa vaatetornidest, mis on olulise turismiväärtusega objektid, jäävad ala 2 tuulikud paremini nähtavaks kui ala 1 puhul. Kuna tegu on väga metsase piirkonnaga, siis on tuulepargi nähtavusala nii ala 1 kui ka ala 2 puhul pigem vähene.

Eriplaneeringu ala paikneb hõreda asustusega piirkonnas. Ala 1 puhul on potentsiaalsesse mõjualasse jäävate tundlike hoonete hulk suurem. Antud kriteeriumist lähtudes võiks väiksemat mõju omavaks pidada ala 2-te, kuna mõjualasse jäävate elamute hulk on väiksem. Teiseks oluliseks kriteeriumiks alade sobilikkuse võrdluses on asjaolu, kas säilib tuulepargi rajamiseks sobilik ala ka elamualadega kauguse suurendamisel. Selleks vaadeldi säiliva ala suurust ja terviklikkust suurendades kaugust elamualadest 500 m sammuga. Ilmnes, et ala 1 on tugevalt mõjutatav puhvri suurendamisest. Ala 1 puhul kaob ala terviklikkus juba seades kauguskriteeriumiks 1500 m.

Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt säiliks elamualade puhvri suurendamise korral antud ala suuremana ja terviklikumalt. Elamualade puhvri suurendamisel on seega ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt võimalik võrreldes alaga 1 suurema pindalaga tervikliku ala säilimine.

Tuulepargi alajaamast (mis tavapäraselt paikneb tuulepargi keskosas) u 6 km raadiuses esineb elektri otseühenduse ehk nn otseliini rajamise võimalus. Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt (u 10% tavapärasest elektri kogukulust). Lisaks on tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist.

Ala 1 puhul jäävad potentsiaalsesse otseliini ulatusse Tammuru, Paikuse, Taali, Seljametsa ja Sindi tootmisalad. Samuti jääb otseliini ulatusse potentsiaalseid tootmisalasid – oluliste loodusväärtusteta alad olemasoleva infrastruktuuriga piirkonnas. Ala puhul jääb otseliini võimalikule äärealale Võlli küla tootmisala ning sobilikke alasid tööstuse rajamiseks on vähe. Ala 1 puhul on seega võimalik tootmisalade arenduspotentsiaal suurem ja seega võimalik positiivne mõju piirkonna majandusele suurem.

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole teha otsust kavandatava tegevuse kohta. Otsuse tegemine on otsustaja (antud juhul kohaliku omavalitsuse) ülesanne. KSH eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni.

KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt võib öelda, et alad on looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim ohustatud liigirühma poolt) osas võib eelistatuks pidada 1 ala. Ala 1 puhul on ka kaitsealade ja rohevõrgustiku killustamise mõju tunduvalt väiksem kui ala 2 puhul. Tegu on inimasustusele lähemal paikneva alaga, mille puhul teatav inimmõju on ka käesoleval ajal esinev.

Lisaks tuulikutele ja neid ühendavatele infrastruktuurielementidele tuleb tuulepark elektrienergia tootmiseks ühendada ka põhivõrguga. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 ja 2 võrdluses on nii potentsiaalse õhuliini koridori ulatus kui kattuvus looduslikus seisundis taimkattega alaga ala 2 puhul oluliselt suurem. Ala 1 jääb lähimast põhivõrgu alajaamast 2.2 ja ala 2 jääb 9,2 km kaugusele. Eeldusliku tuulepargi keskosaga on kaugus vastavalt ala 1 puhul u 5.5 km ja ala 2 puhul 11.5 km. Ala 1 puhul on lisaks osaliselt ühendusliini puhul võimalik see kavandada olemasolevate trasside (tee ja elektriliinid) koridoridesse. Seega on ka oodatav negatiivne mõju ala 2 ühendamisel põhivõrgu alajaamaga või olemasolevale kõrgepingeliinile rajatava uue alajaamaga tunduvalt negatiivsem kui ala 1 puhul.

Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1) ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra -ja varjutuse emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute positsioonide paigutamine keerukam (ruumi selleks vähem), st võib esineda olulisem mõju elamualade suhtes.

Majanduslikus vaates võib eelistatuks pidada ala 1, mille lähialadele jääb olemasolevaid ja perspektiivseid tootmisalasid, mille arendamisele tuulepark potentsiaalselt positiivset mõju avaldaks. Samuti saaksid eeldatavalt taluvustasu suurem hulk piirkonna elanikke. Ala 1 puhul jääb ka vahetusse lähedusse Paikre prügila, mis potentsiaalselt võib soosida piirkonda tulevikus ka vesiniku tootmisüksuse rajamist (prügilates tekib biogaas, mida saab vesiniku tootmisel toorainena kasutada).