ELME2 kaardikihtide kataloog

Ökosüsteemiteenused ehk ökosüsteemide hüved ehk looduse hüved on ökosüsteemide toimimisel tekkivad inimkonna heaolu (toiduga ja veega varustatus, kehaline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jm) ning elukeskkonna säilimist toetavad hüved. Loe ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni kohta lähemalt  Loodusveebist .

Aastatel 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis üleriigiliselt nn  ELME1  ja  ELME2  projektide käigus maismaaökosüsteemide

• ulatus – ökosüsteemide kaart ehk baaskaart;
• seisund;
• ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved.

Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: mets, niit, soo, põllumajanduslikud ökosüsteemid.

Alljärgnevalt esitleme valikut ELME2 kaarte ja kaardikihte koos metoodika lühikirjeldustega. Detailsed metoodikad ning tulemuste detailid ning muud käesolevas kaardiloos kajastamata tulemused on kirjeldatud  ELME2 lõpparuandes .

Kaardikihtide kasutamisel arvestada kasutatud ühikutega – enamikus kihtidest on hinnangud antud hektari kohta, mis tähendab, et koondhinnangute arvutamisel tuleb piksli suurust arvestades pindalaga läbijagamine teha (nt 10 m piksli puhul tuleb hektari kohta antud väärtus jagada 100-ga).

Rahaliste väärtuste hinnangute puhul arvestada, et eriti kasutatud turuhindade puhul on tegemist hetkehindadega. Vajadusel on soovitatav ELME biofüüsikaliste kihtide (hüvede paiknemise ja koguste) andmeid kasutades ajakohaste hindadega uued arvutused teha.

 _{Viitamine ELME2-le: Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool.} 

 _{ELME projekti kaasrahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus  http://www.keskkonnaagentuur.ee/elme}  

 Ökosüsteemide baaskaart   Maismaaökosüsteemide seisund   Maismaaökosüsteemide üldistatud seisundikaart   Maismaaökosüsteemide keskmise detailsusega seisundikaart   Elupaigahüve    Sidusus   Elupaikade säilitamine looduslikele liikidele   Globaalne kliimaregulatsioon   Mulla orgaanilise süsiniku varu   Mulla orgaanilise süsiniku varu rahaline väärtus   Metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu   Metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu rahaline väärtus   Puhverdavad teenused   Veevoogude reguleerimisvõime maht   Veevoogude reguleerimisvõime rahaline väärtus    Õhusaaste puhverdamisvõime   Õhusaaste puhverdamisvõime rahaline väärtus   Erosioonikontroll – orgaanilise süsiniku ärakanne   Orgaanilise süsiniku mullaerosiooniga ärakande hind   Erosioonikontroll – fosfori ärakanne   Fosfori mullaerosiooniga ärakande hind   Vee kaldapuhvrites puhastamise potentsiaal   Vee kaldapuhvrite puhastamise potentsiaali rahaline väärtus   Bioloogiline tõrje   Kahjuritõrje vajaduse vähenemine ja taimekaitsevahendite potentsiaalne kulu   Taimekaitsevahendite kasutuse >50% vähendamise potentsiaal   Tolmeldamine – ökosüsteemide tugi   Loodusannid   Söögiseentest saadav potentsiaalne tulu   Mustikate ja pohlade kasvukohad ja saagikus   Mustikatest ja pohladest saadav potentsiaalne tulu   Jõhvikatest saadav potentsiaalne tulu   Rabamurakate kasvukohad ja esinemisklassid   Kasemahla tootmise ja sellest saadava tulu potentsiaal   Kultuurilised hüved   Ökosüsteemitüüpide virgestusväärtus   Maismaaökosüsteemide summaarne virgestusväärtus   Maismaaökosüsteemide summaarne virgestusväärtus tarbijakulude alusel   Loodusturismi hüve – looduslikkuse suhteline väärtus loodusobjektina   Loodusturismi hüve rahaline väärtus tarbiijakulude alusel 

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Eesti ökosüsteemide ülepinnaline baaskaart kirjeldab ökosüsteemide ulatust ehk ökosüsteemitüüpide omavahelist paiknemist, piire ja pindala. Kaardil 1 on toodud detailne baaskaart ökosüsteemitüüpide kaupa. Kaardikihil olevaid üksuseid on võimalik grupeerida üldisematesse klassidesse (nt mets, soo, niit, põllumajanduslikud ökosüsteemid, rannikuökosüsteemid jm).

Maismaaökosüsteemide ülepinnalise ja üle-eestilise ökoloogilise seisundi hindamiseks on iga ökosüsteemi (mets, soo, niit, põllumajanduslikud ökosüsteemid) puhul kasutatud kõige olulisemaid ökoloogilise seisundi näitajaid, mille agregeeritud väärtuste alusel on ökosüsteemid klassifitseeritud seisundiklassidesse. Metsade puhul kirjeldavad klassid (A–F) metsade looduslikkuse gradienti – A on kõige looduslikum. Niitude puhul iseloomustavad klassid A kuni D2 funktsioneerimist niiduökosüsteemina – gradienti hästi hooldatud pärandniidust degradeerunud kooslusteni. Soode puhul on olulisimaks näitajaks kuivenduse mõju, mille alusel on sood jagatud klassidesse A (looduslik seisund, inimmõju puudub) kuni E (turbatootmisala või valdavalt hävinud turbakihiga ala, toimiv kuivendusvõrk). Põllumajanduslike ökosüsteemide puhul sõltuvad hinnangud eeskätt maastikuelementide olemasolust ja nende mõjualade ulatusest (klassid A kuni D).

Detailseim seisundihinnang kombineerib baaskaardi detailse klassi ja seisundiklassi, keskmine üldistustase näitab seisundiklasse üldiste ökosüsteemitüüpide (mets, soo, niit, põllumajanduslikud ökosüsteemid) kaupa (kaart 2) ning üldistatuim versioon (kaart 3) koondab seisundiklassid üle ökosüsteemide lihtsatesse kategooriatesse "hea", "keskmine", "vilets", "hindamata" ja "määramata".

Kahe üldisema versiooni kaardid koos allalaadimise linkidega on toodud allpool (kaardid 2 ja 3). Detailseim kaardikiht on allalaetav  siit .

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

 Elupaikade pakkumise hüve  hindamiseks on loodud koondindeks neljast näitajast:  ökosüsteemide seisund ,  sidusus , unikaalsus (elupaigad, mis on Eestis või Euroopas vähese levikuga ning mille säilinud alad on seetõttu oluliseks elupaigaks ökosüsteemidele iseloomulikule elustikule - eksperthinnang) ja looduskaitsealuste liikide esinemine (liigirikkus). Täpne metoodika, kuidas need näitajad agregeeriti, on toodud aruandes.

Sidususe näitaja on kasutusel elupaigahüve hindamisel sisendina, kuid see on oluline näitaja ja kasutatav ka iseseisvalt. Sidusus (heas seisundis looduslike ökosüsteemide lähedus üksteisele) on arvutatud eri suurusega raadiustes kogu loodusmaastiku kohta ning eraldi ka metsa, soo ja niitude kohta. Alljärgnevalt on toodud üks näide olemasolevatest variantidest – loodusmaastiku sidusus arvutatuna 1 km raadiusega aknas (kaart 4), mida on ühtlasi kasutatud sisendina ka elupaigahüve koondindeksi arvutamisel. Sidususe indeks varieerub vahemikus 0...100% ning 1 km raadiuses arvutatud sidusust saab elupaigahüve kontekstis tõlgendada nii, et väärtused >75…100% näitavad kõrget, väärtused >50…75% keskmist ning väärtused 0…50% madalat sidusust.

Loodusmaastiku sidususe kihid arvutatuna 180 m ja 3 km raadiustes akendes on vastavalt allalaetavad  siit  ja  siit . Soovi korral on kättesaadavad ka eraldi metsade, soode ja niitude sidususe kihid arvutatuna eri raadiustes.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Elupaikade pakkumise hüve hindamiseks on loodud koondindeks neljast näitajast:  ökosüsteemide seisund ,  sidusus , unikaalsus (elupaigad, mis on Eestis või Euroopas vähese levikuga ning mille säilinud alad on seetõttu oluliseks elupaigaks ökosüsteemidele iseloomulikule elustikule - eksperthinnang) ja looduskaitsealuste liikide esinemine (liigirikkus). Täpne metoodika, kuidas need näitajad agregeeriti, on toodud aruandes. Koondindeks varieerub vahemikus 0...10 (kaart 5). Alates väärtusest 5 on elupaiga pakkumise seisukohast juba suhteliselt olulisemad alad, eriti olulisteks aladeks tuleb pidada neid, mis on saanud väärtuseks hinnangu vahemikus 6…10.

Elupaigahüve rahalist väärtust selle sisuliselt hindamatu väärtuse puhul hinnatud pole.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

ELME2 projekti raames loodud mulla orgaanilise süsiniku kihi aluseks on EstSoil-EH andmestik (Kmoch et al. 2021), mille mulla orgaanilise süsiniku varu ja lasuvustiheduse põhjal arvutati süsiniku hulk tonnides hektari kohta (kaart 6).

 Kihti alla laadima  

  _{Tagasi sisukorda}  

Mulla orgaanilise süsiniku varu majandusliku väärtuse leidmiseks kasutati kolme alternatiivset mõõdikut:

1. turuhinna meetod vastavalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS (EU Emissions Trading System) börsihinnale (https://tradingeconomics.com/commodity/carbon);
2. sotsiaalse kulu hinnang vastavalt Rennert et al. 2022 (169,77 eurot CO2/t);
3. ärahoitud kahju meetod (IPCC 2018) üleriigilise (mitteruumilise) koondhinnanguna. IPCC hinnangul on see hind, mis on vajalik, et hoida kliima soojenemine alla 1,5 °C. Hinnanguliselt on see 135–5500 USD/t CO2 aastal 2030 ning 245–13 000 USD/t CO2 aastal 2050.

ETS börsihinna puhul kasutati arvutuste tegemise hetkele eelnenud viie aasta minimaalset (7,07 eurot CO2/t (13.12.2017)), maksimaalset (99,22 eurot CO2/t (19.08.2022)) ja keskmist (80,68 eurot CO2/t (kuni 31.12.2022)) süsiniku börsihinda. Kaardil 7 on esitatud hinnastamise näide aasta keskmise ETS börsihinna (80,68 eurot CO2/t) alusel, mis korrutati läbi mulla orgaanilise süsiniku varu tonnide ning süsinikult süsihappegaasile ülemineku ekvivalendiga 3,67.

Kasutajatel on oma arvutustes soovitatav mulda seotud orgaanilise süsiniku väärtuse leidmiseks kasutada arvutamise hetkest arvates viimase aasta keskmist või viie aasta keskmist hinda, fikseerides ka kuupäevad, või kasutada ELME andmeid koos juurde märgitud kuupäevadega.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Metsade puhul kasutati puitsesse biomassi seotud süsiniku varu arvutamiseks ELME1-l (Helm et al. 2021) põhinevat täpsustatud metoodikat. Iga fraktsiooni (tüved, oksad, jäme maa-alune biomass (d>2mm)) jaoks arvutati eraldi kihid, mis summeeriti. Näitena on esitatud eri fraktsioonide summeeritud puitse biomassi süsinikuvaru kaart (kaart 8).

Puitse biomassi süsinikuvaru hinnangud (C t/ha) arvutati pikslipõhiselt ülepinnaliselt nii metsaregistri andmetega (10.08.2022 seis) kaetud alal kui ka ELME baaskaardi järgi väljaspool metsaregistrit metsaks määratud alal. Puuliigiandmetena kasutati kaugseire abil koostatud puistuplaani (Lang et al. 2018) ja selle projekti „Kaugseire meetoditega metsaressursi arvestamine” raames modifitseeritud kihti. Metsa tagavara andmetena kasutati LiDAR-andmete (aastad 2019–2022) põhjal koostatud I ja II rinde tagavara (m3/ha) andmeid (metoodika Arumäe & Lang 2016). ELME2 seisundikaardi jaoks kasutatud raiete ajakohastatud kihi abil tuvastatud lageraiete alad said väärtuseks nullid. Tagavara arvutati seejärel puuliigipõhiste tüvepuidutiheduste põhjal ümber tüvemassideks (t/ha). Tüvemassi ja vastava suhte põhjal leiti igale puuliigile okste osakaal tüvemassist, arvestades okste- ja tüvemassi suhte muutust puistute vanuse muutudes. Puistu vanuse andmed saadi metsaregistrist (vanuse andmed ajakohastati ning eemaldati mõned ilmsed vead). Metsaregistrist väljaspool oleval metsaalal tuletati vanus ELME2 seisundikaardi jaoks väljatöötatud metoodika abil koostatud kihist. Jämeda maa-aluse biomassi arvutamiseks kasutati vastavaid suhteid tüvemassi ja okste massi summaga. Saadud biomasside põhjal arvutati kõikidele fraktsioonidele süsiniku tagavara. Kõik kasutatud suhted ja süsiniku sisaldused fraktsioonides põhinevad kodumaistel uurimistöödel, detailset kirjandusallikate loetelu vt aruandest.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku rahaline väärtus leiti kahe meetodi alusel:

1. turuhind vastavalt ETS (Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, EU Emissions Trading System) börsihinnale (https://tradingeconomics.com/commodity/carbon);
2. sotsiaalse kulu hinnang vastavalt Rennert et al. 2022.

Täpsemalt arvutati:

1. tüvede puhul: a) süsiniku ETS börsihind; b) süsiniku sotsiaalse kulu hind; c) puidu turuhind taandatuna puidus sisalduvale süsinikule;
2. okste puhul: a) süsiniku ETS börsihind; b) süsiniku sotsiaalse kulu hind; c) hakkpuidu turuhind taandatuna puidus sisalduvale süsinikule;
3. maa-alune biomassi puhul: ETS börsihind;
4. tüvede, okste ja maa-aluse fraktsiooni summaarne ETS börsihind;
5. summaarne tüvede ja okste süsiniku sotsiaalse kulu hind.

ETS börsihinna ja sotsiaalse kulu puhul kasutati samu hindasid, mida  mulla orgaanilise süsiniku rahalise väärtuse leidmisel : ETS börsihinnana 80,68 eurot CO2/t (arvutustele eelnenud aasta keskmine); sotsiaalse kulu hinnaks 169,77 eurot CO2/t.

Näitena olemasolevatest kaardikihtidest on kaardil 9 on esitatud puitse biomassi summaarse süsinikuvaru hind arvutuste tegemise hetkele eelnenud aasta keskmise ETS börsihinna (80,68 eurot CO2/t) alusel.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Veevoogude reguleerimisvõime maht (kaart 10) arvutati maksimaalse ehk täieliku veemahutavuse ja närbumisniiskuse vahena. Maksimaalse ehk täieliku veemahutavuse ja närbumisniiskuse aluseks võeti Tóth et al. 2017 andmestik. Saadud väärtus korrutati seejärel EstSoil-EH (Kmoch et al. 2021) iga mullapolügoni ülemise kihi paksuse ja pindala väärtuse abil leitud ülemise kihi mahuga (m3/ha). Nii saadi veevoogude reguleerimisvõime maht hektari kohta m3-tes.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Veevoogude reguleerimisvõime rahaline väärtus (kaart 11) arvutati väärtuse ülekande meetodit kasutades asenduskuluna ehk hinnates, kui palju peaks kulutama, et sama koguse vett saaks tehisveehoidlas hoiustada, võttes arvesse spetsiaalselt vee säilitamiseks mõeldud tehisveehoidlate rajamise ja ülalpidamise kulusid. Veevoo reguleerimise maksumuse saamiseks korrutati vee reguleerimisvõime maht Grygoruk et al. 2013 leitud väärtusega 0,53 eurot m3 /aastas.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Lisaks hinnati ja kaardistati veevoogude reguleerimisvõimet lammimuldade funktsioonide säilimise kaudu (kuivendatud lammimuldade osakaal ruutkilomeetris), andes sellele rahalise hinnangu lammide potentsiaalseks taastamiseks vajalike kulude kaudu.

Õhusaaste puhverdamise hüve arvutus ELME2 raames võtab arvesse nii saaste hulka, ökosüsteemide võimet saastet puhverdada kui ka elanikkonna asustustihedust ehk nõudlust puhta õhu hüve järele. Saasteainetest valiti indikaatoriks eriti peente osakeste (PM2,5) modelleeritud kontsentratsioonid välisõhus kui peamise tahkete osakeste saastest tuleneva tervisekahju põhjustajad. Ökosüsteemide puhervdusvõime kirjeldamiseks omistati ELME2 baas- ja seisundikaardi klassidele eksperthinnanguna ning kirjanduse põhjal väärtused vahemikus 1…5 (madal kuni kõrge ning 0 juhul, kui hüve ei paku).

Nimetatud andmete alusel arvutatud õhusaaste puhverdamisvõime indeks vahemikus 1…10 väljendab vastava ökosüsteemi tähtsust antud tingimustes (saaste ja elanike arvu) juures õhusaaste puhverdamisteenuse pakkumisel. Ühele lähemad väärtused näitavad suhteliselt väiksemat panust õhusaaste puhverdamise hüve pakkumisel, kümnele liginevad väärtused tõstavad esile olulisi õhusaastet puhverdavaid ökosüsteeme, mis on üheaegselt efektiivsed ning asuvad suure saastekoormuse ning tihedama asustusega piirkondades (kaart 12).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Saasteosakeste PM2,5 tervisekulude hindamiseks kasutasime Statistikaameti poolt juba varasemalt kasutatud ülekantud kulude lähenemist, kus Suurbritannias arvutatud tonni PM2,5 tervisemõju kulukus kohandati Eesti oludele ning saadi tonni PM2,5 tervisemõjuks 17 691 eurot/tonn (vt ka Oras et al. 2021). Eestis paisati 2020. aastal õhku 5901 tonni PM2,5 osakesi (Keskkonnaagentuur 2022) ning kirjanduse hinnangul sadestub neist taimestiku abil ca 20%. Arvestades 2020. aasta PM2,5 saastekoguseid, eemaldavad Eesti ökosüsteemid ca 1180 tonni PM2,5 saasteosakesi aastas, mis aitab antud hinnangu kohaselt tervisekuludelt kokku hoida 20,88 miljonit eurot aastas (1180 t/a * 17 691 eurot/t). Ökosüsteemidesse sadenenud PM2,5 kogus on ärahoitud kulu tervishoius, seda eriti tiheda asustuse ning suuremate saastekontsentratsioonide juures, mistõttu jagati ärahoitud tervisekulu 20,88 miljonit kõigi Eesti ökosüsteemide vahel (eurodes/ha) tulenevalt nende biofüüsikalisest panusest (kaart 13).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Käesolevas töös hinnati mullaerosiooniga kaasnevat kulu süsiniku ja fosfori mehhaanilise ärakande ehk mullaerosiooniga tahke faasina ära kantava süsiniku ja fosfori kaudu.

Süsiniku ärakande (t/ha*a) arvutamiseks kasutati Maaelu Teadumuskeskuse mullaerosiooni andmekihti, millel kajastuva mulla ärakande koguhulga (t/ha) ning EstSoil-EH andmebaasist (Kmoch et al. 2021) saadud ülemise mullahorisondi süsinikusisalduse (%) ning ülemise kihi lasuvustiheduse alusel leiti ärakantud süsiniku kogus. Süsinikukao üle-eestilise ruumilise analüüsi tulemused on näidatud kaardil 14.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Süsinikukao hind arvutati ETS (Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, EU Emissions Trading System) börsihinna järgi, kasutades kaardi koostamisele eelnenud aasta keskmist hinda ehk 80,68 eurot CO2/t. Süsinikutonn korrutati süsihappegaasi ekvivalendile üleminekuks läbi süsinikuekvivalendi väärtusega (3,67) (kaart 15).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Fosfori ärakanne (t/ha*a) arvutati, kasutades Maaelu Teadmuskeskuse mullaerosiooni andmekihti, millel kajastuvate ärakantud mulla koguste (t/ha) ning mulla künnikihi ja looduslike ökosüsteemide pindmise kihi ehk taimedele omastatava fosfori sisalduse andmekihi (mg/kg; allikas: Kull et al. 2023, andmekiht: https://datadoi.ee/handle/33/538) abil leiti ärakantud fosfori kogused. Fosforikao üle-eestilise ruumilise analüüsi tulemused on antud kaardil 16.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Fosforikao kulu arvutati ärakande kompenseerimiseks vajaliku fosforväetiste koguse ja maksumuse (kaart 17) ning eutrofeerumisest tekkiva kulu järgi. Fosforikao hinna arvutamisel väetiste kulu järgi kasutati superfosfaatväetise tonni hinda 715 eurot/t (Saksamaa väetise börsihind, Eesti hinnad pole kättesaadavad), mille toimeaine P2O5 (18%–19%) pealt puhta fosfori peale ümber arvutatuna on fosfori tonni hind 4000 eurot/t.

Alternatiivne fosforikao hind eutrofeerumisest tekkinud kulu järgi arvutati, võttes aluseks Gourevitch et al. 2021, kelle arvutuste kohaselt ühe tonni ärakantud fosfori kulu on 366 eurot/t veekokku jõudnud fosfori kohta. Kui väetiste kulu järgi antud hinnang kajastab erosiooni mõju otseselt tootjale, siis fosforikao hind eutrofeerumisest tekkinud kulu järgi kajastab paremini erosioonist ja eutrofeerumisest tingitud laiaulatuslikke mõjusid loodusele ja seeläbi ka inimestele.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Teenusele läheneti toitainevoogude reguleerimise kaudu ehk hinnati veekogusse valglalt jõudva vee puhastamise teenust kaldapuhvrite abil ehk veekogude kallastel olevate looduslike ökosüsteemide poolt toitainete eemaldamist. Meetod võimaldab hinnata potentsiaalsete puhverribade (st kui iga veekogu ääres oleks sobilikud puhverribad) ärastatud fosfori kogust ja selle abil ära hoitud rahalisi kulusid võrreldes sellega, kui kaldal taimestikku poleks. Analüüsi läbiviimiseks kasutati olemasolevaid andmeid KIK projektist "Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine (01.02.2019–15.02.2021)", kus hinnati puhverribade vajadust iga veekogu ääres.

Fosfori ärakande (t/ha*a) kogused arvutati sarnaselt erosioonikontrollile, kasutades Maaelu Teadmuskeskuse mullaerosiooni andmekihti, millel kajastuvate ärakantud mulla koguste (t/ha) ning mulla künnikihi ja looduslike ökosüsteemide pindmise kihi ehk taimedele omastatava fosfori sisalduse andmekihi (mg/kg; allikas: Kull et al. 2023, andmekiht: https://datadoi.ee/handle/33/538) abil leiti ärakantava fosfori kogused (kg/ha*a) kaldapuhrvites (kaart 18).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Veepuhastuse hüve majanduslikku väärtust väljendati ärahoitud kuluna, mida ei pea kandma tänu sellele, et kaldal olevate puhverribade tõttu on fosfori kanne veekogudesse pidurdatud. Kuluna arvestati superfosfaatväetise tonnihinda (715 eurot/t), milles toimeaine P2O5 (18%–19%) pealt puhta fosfori peale ümber arvutatuna kujuneb puhta fosfori tonni hinnaks 4000 eurot/t. Puhverribade poolt potentsiaalselt ärahoitud kulu (eurot/ha) läbi vee puhtana hoidmise on toodud kaardil 19.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Loodusliku bioloogilise tõrje potentsiaali hindamise aluseks olid ELME2 raames põllumajanduslike ökosüsteemide ökoloogilise seisundi hindamisel kaardistatud maastikuelementide mõjualade katvused ning ökoloogilise seisundi hinnangud. Mida kõrgemad on vastavad hinnangud, seda suurem on nn biooogilise tõrje, täpsemalt loodusliku kahjuritõrje potentsiaal. Loodusliku kahjuritõrje rahalist väärtust hinnati läbi pestitsiidide kasutamise kulu potentsiaalse vähenemise.

Põldudele arvutati maastikuelementide mõjualadega katvuse protsent ning seda ja põldude ökoloogilist seisundit arvestades määratleti eksperthinnangutel baseeruva maatriksi alusel pestitsiidide potentsiaalse vähenemise protsent, mille alusel omakorda arvutati potentsiaalne kulu maksimaalsest kasutatud potentsiaalsest taimekaitsevahendite kulust. Maksimaalse kuluna arvestati rapsi näitel 98,02 eurot/ha, mis arvestab taimekaitsega seotud töökulusid, kulutusi insektitsiidile ning et pritsitakse kaks korda taimede kasvuperioodil (aluseks Põllumajandusuuringute Keskus 2021 infomaterjal). Kahjuritõrje kulu arvestati ainult külvikorras olevatele põldudele (PRIA 2021. aasta andmete alusel). Külvikorras olevatel põldudel, millel maastikuelementide mõjualade katvus jäi alla 40%, loodusliku kahjuritõrje potentsiaali ei arvestatud, seega kulu ei vähenenud ja jäi 98,02 eurot/ha.

Kahjuritõrje potentsiaalne kulu (eurot/ha) ja kahjuritõrje vajaduse vähenemine (%) külvikorra põldudel (rapsi näitel, maksimaalne väärtus on 98,02 eurot/ha) sõltuvalt maastikuelementide mõjualade katvusest ja põldude seisundiklassidest on näidatud kaardil 20.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

EL strateegia ‘Talust taldrikule’ üks strateegiline eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra. Kaardil 21 on külvikorras põllud jagatud kaheks: põllud, kus kahjurite looduslike vaenlaste poolt on tagatud kahjuritõrje sellisel määral, et insektitsiidide kasutamine on potentsiaalselt vähenenud vähemalt 50% (märgistatud punase värviga), ja põllud, kus see jääb alla 50%. Allalaetav kaardikiht on sama, mis kaardi 20 juures.

  _{Tagasi sisukorda}  

Lähtuti aluspõhimõttest, et tolmeldajatele sobivate elupaikade ja toitumisalade olemasolu ning kvaliteet (n-ö hea tolmeldamispotentsiaaliga alad) on aluseks tolmeldavate putukate populatsioonide säilimisele ja tolmeldamishüve pakkumisele nii looduslikele ökosüsteemidele kui ka põllukultuuridele.

Hindamisel ja kaardistamisel kasutati ökosüsteemide sobivushinnanguid tolmeldajate pesitsuspaigana ja toidubaasina, põhiliste tolmeldajate potentsiaalseid lennukauguseid ning infot põllukultuuride tolmeldamisest sõltuvuse kohta. Ökosüsteemide tolmeldajatele pesitsus- ja toitumisalana sobivuse hinnangud anti ELME baaskaardi ja seisundikaardi klasside kaupa tolmeldajate ekspertide poolt. Ruumiliseks analüüsiks kasutati vabavaralist programmi InVEST (https://storage.googleapis.com/releases.naturalcapitalproject.org/invest-userguide/latest/croppollination.html).

Tulemuseks oli suhteline indeks vahemikus 0...1 (kaart 22), mis näitab iga ökosüsteemi kombineeritud ja keskmistatud sobilikkust tolmeldajate toidu- ja pesitsemiskohana. Lisaks tolmeldajatele oluliste elupaikade ruumilisele väljendusele näitab kaart ka tolmeldajate n-ö "doonoralasid" maastikus – neid asupaikasid, kust tolmeldajad põldudele liiguvad.

Majandusliku väärtuse hinnang tolmeldamist vajavatele põllukultuuridele anti, tuginedes turuhinnale, mis kajastab üle-eestiliselt seda osa saagist, mis on saadud tänu piirkonna looduslikele tolmeldajatele. Detailsed tulemused on toodud aruandes.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Söögiseente pakkumise potentsiaali (kogu söögiseenekorv liike eristamata) ehk seente teoreetiliste koguste ja esinemiskohtade (looduslik esinemispotentsiaal olenemata kasutusest või nõudlusest) hindamise-kaardistamise metoodika töötati välja ELME1 (Helm et al. 2021) raames. Söögiseente pakkumise kaarti saab vaadata  siit  ja kaardikihi alla laadida  siit .

Söögiseentest saadava potentsiaalse tulu (eurot/ha*a, kaart 23) leidmiseks korrutati ELME1 projekti raames kaardistatud söögiseente potentsiaalse pakkumise väärtused (kg/ha) keskmise söögiseente kokkuostuhinnaga (4,5 eurot/kg) 2022. aastal.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Mustikate ja pohlade pakkumise potentsiaali ehk nende teoreetiliste koguste ja esinemiskohtade (looduslik esinemispotentsiaal olenemata kasutusest või nõudlusest) hindamise-kaardistamise metoodika töötati välja ELME1 (Helm et al. 2021) raames, ELME2 raames mustikate ja pohlade kasvukohtade ja saagikuse kiht summeeriti (kg/ha*a, kaart 24). Mustikate ja pohlade eraldi pakkumiste kaarte saab vaadata  siit  ja kaardikihid vastavalt alla laadida  siit  ja  siit .

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Mustikatest ja pohladest saadava potentsiaalse tulu (eurot/ha*a) kaardistamiseks (kaart 25) korrutati ELME1 raames hinnatud-kaardistatud mustikate ja pohlade potentsiaalse pakkumise summeeritud väärtused mustikate ja pohlade kokkuostuhinnaga (2,5 eurot/kg) 2022. aastal.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Jõhvikate esinemiskohtade ja koguste (looduslik esinemispotentsiaal olenemata kasutusest või nõudlusest) hindamise-kaardistamise metoodika töötati välja ELME1 (Helm et al. 2021) raames. Jõhvikate pakkumise potentsiaali kaarti saab vaadata  siit  ja kaardikihi alla laadida  siit .

Jõhvikatest saadava potentsiaalse tulu (eurot/ha*a; kaart 26) arvutamiseks korrutati ELME1 raames hinnatud-kaardistatud jõhvikate potentsiaalse pakkumise väärtused (kg/ha) jõhvikate keskmise kokkuostuhinnaga (2,5 eurot/kg) 2022. aastal.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Rabamurakate kohta esitatakse siinkohal ELME1-l baseeruv kasvukohtade ja esinemisklasside kaart kohandatuna kasutamiseks ELME2 raames (kaart 27). Rahalist hinnangut rabamurakate pakkumisele otseselt anda ei saanud, kuna koguste hindamine baseerub seni ohtruse hinnangu kvalitatiivsetel klassidel.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Kasemahla tootmisest saadava tulu hindamisel baseeruti ELME1 projekti (Helm et al. 2021) raames hinnatud-kaardistatud kasemahla potentsiaalsele pakkumisele (väärtused ELME1 kihis liitrites piksli kohta). Kasemahla pakkumise potentsiaali kaarti saab vaadata  siit  ja kaardikihi alla laadida  siit .

Rahalise väärtuse saamiseks korrutati pakkumise potentsiaal keskmise kasemahla tootmishinnaga (30 senti/l, kasemahlatootjate hinnang, lähemalt loe aruandest). Kasemahla rahalise väärtuse andmekiht kujutabki endast kasemahlast potentsiaalselt saadavat kasumit (eurot piksli kohta aastas). Kaardil 28 on kujutatud potentsiaalne tulu heksagonvõrgustikus.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Kultuurilised hüved kanti kaardile kahte moodi: üldisemas mõttes virgestusväärtusena ning väärtusena loodusteadlikuma turisti jaoks.

Esmalt anti eksperthinnanguna kaalud vahemikus 1…10 (madal kuni kõrge) kõigile ELME2 baas- ja seisundikaardi klassidele (detailset tabelit vt aruandest). Saadud kiht (kaart 29) oli üheks sisendiks summaarse virgestusväärtuse kaardistamisel (kaart 30), kuid on väärtuslik ka iseseisvalt.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Summaarne virgestusväärtus (kaart 30) arvutati, summeerides erinevate looduses puhkamiseks inimesele väärtust andvatele elementidele ELME2 autorite eksperthinnanguna antud kaalud: ökosüsteemitüüpide virgestusväärtused, looduses olev virgestustaristu (puhkekohad, matkarajad, vaatetornid jms), aktiivse puhkuse kohad (discgolf, suusamäed, ujumiskohad jms), looduslikud pühapaigad, veekogude kaldad, loodusobjektid (allikad, rändrahnud, koopad karstivormid jms), kaitstavad alad, kõrgendatud avaliku huviga alad, väärtuslikud maastikud, marja- ja seenekohad, loodusvaatluste tõenäolise tegemise paigad jm. Detailne tabel arvestatud väärtustega ning neile antud kaaludega on toodud aruandes.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Kasutades summaarse virgestusväärtuse kaardikihti (kaart 30) ja Eesti täiskasvanud elanikkonna looduses liikumise või tegutsemise harrastustele ühe aasta jooksul tehtud kulude üle-eestilist hinnangut (kokku 320 miljonit eurot aastas, arvutuskäiku vt lähemalt aruandest), anti virgestusväärtuse summaarsele rahalisele hinnangule ruumiline vaade. Virgestusväärtuste summaarsed kaalud standardiseeriti vahemikku 0...10 ja loodusega seotud virgestusele kulutatav summa jagati vastavalt kaaludele ökosüsteemide vahel laiali (kaart 31).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Teine looduse virgestusväärtust kirjeldav kaart iseloomustab loodust turismipotentsiaali toetajana, keskendudes loodusväärtustele, mis on n-ö teadlikuma loodushuvilise külastusobjektiks. Kaardi loomiseks koondati kihid, mis peegeldavad unikaalseid ja heas seisus ning inimtegevusest vähe mõjutatud (pool)looduslikke ökosüsteeme ning eri liigirühmade liigirikkust, rõhutades seejuures loodusturismi aspektist atraktiivsemate liigirühmade esinemisalasid ja potentsiaalseid vaatluskohti; samuti looduslikult väärtuslikke ja atraktiivseid maastikuelemente ning maastikulist mitmekesisust. Eri tüüpi objektidele omistati ELME2 autorite eksperthinnangu alusel kaalud, mis loodusturismi koondväärtuse kihi (kaart 32) jaoks summeeriti, välistades ELME2 baaskaardi järgi inimmõjulisse klassi „õuealad, teed, jäätmaad, rannikule mittejäävad liivased ja klibused alad“ kuuluvad alad ning veekogud. Detailne tabel arvestatud väärtustega ning neile antud kaaludega on toodud aruandes.

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Üks võimalus anda loodusturismi rahalisele väärtusele ruumiline vaade (kaart 33), on jagada vastavalt loodusturismi hüve pakkuvate loodusväärtuste summaarsetele kaaludele (kaart 32) (standardiseerides kaalud vahemikku 0…10) ruumis ökosüsteemide vahel laiali välismaalt tulevate loodusturistide tarbijakulud kogusummas 637 miljonit eurot (vt täpset arvutuskäiku aruandest).

 Kihti alla laadima 

  _{Tagasi sisukorda}  

Arumäe, T. & Lang, M. (2016). Aerolidarilt puistu tüvemahu hindamise mudelid ning võrdlus takseeritud tagavaraga. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused, 64, 5–16. https://sciendo.com/pdf/10.1515/fsmu-2016-0001

Gourevitch, J. D., Koliba, C., Rizzo, D. M., Zia, A., Ricketts, T. H. (2021). Quantifying the social benefits and costs of reducing phosphorus pollution under climate change. Journal of Environmental Management, 293, 1–12.  https://doi.org/10.1016/j.jenvman.2021.112838 

Grygoruk, M., Mirosław-Świątek, D., Chrzanowska, W., Ignar, S. (2013). How Much for Water? Economic Assessment and Mapping of Floodplain Water Storage as a Catchment-Scale Ecosystem Service of Wetlands. Water, 5(4), 1760–1779.

Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K. (2020, täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/elme-ost-baastasemed_l6pparuanne_14-06-21.pdf

Helm, A., Kull, A., Kiisel, M.,  Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E.,  Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool.

IPBES (2018). The IPBES regional assessment report on biodiversity and ecosystem services for Europe and Central Asia. Rounsevell, M., Fischer, M., Torre-Marin Rando, A. and Mader, A. (eds.). Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Germany. 892 lk.

Keskkonnaagentuur (2022b). Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990–2020.  https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Eesti_ohusaasteainete_heitkogused_aastatel_1990-2020.pdf 

Kmoch, A., Kanal, A., Astover, A., Kull, A., Virro, H., Helm, A., Pärtel, M., Ostonen, I., & Uuemaa, E. (2021). EstSoil-EH: a high-resolution eco-hydrological modelling parameters dataset for Estonia. Earth System Science Data, 13(1), pp. 83–97.

Kull, A., Kikas, T., Penu, P., Kull, A. (2023). Modeling Topsoil Phosphorus – From Observation-Based Statistical Approach to Land-Use and Soil-Based High-Resolution Mapping. Agronomy, 13.

Lang, M., Kaha, M., Laarmann, D., Sims, A. (2018). Construction of tree species composition map of Estonia using multispectral satellite images, soil map and a random forest algorithm. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused, 68, 5–24.

Oras, K., Ronk, A., Aun, K., Luukas, G., Ehrlich, Ü., Kosk, A., Adermann, V., Indres, E.(2021). Development of the ecosystem accounts. Methodological report. Grant Agreement 881542—2019-EE-ECOSYSTEMS. Statistics Estonia.

Põllumajandusuuringute Keskus (2021). Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses.

Tóth, B., Weynants, M., Pásztor, L., Hengl, T. (2017). 3D soil hydraulic database of Europe at 250 m resolution. Hydrological Processes, 31, 2662–2666.

  _{Tagasi sisukorda}