Jää seisundid

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega. Nende seisundikoodide juures, mille kohta on meil rohkem kui üks pilt, kliki paremal olevale noolele.

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond mõõdab jõgede, järvede ja rannikumere veetaset ja jõgede vooluhulka ning arvutab Eesti jõgede äravoolu. Hüdromeetrilises seirevõrgus on 15 rannikumere veetaseme seirejaama ning jõgedel ja järvedel 62 veetasemejaama. Automaatjaamad edastavad andmeid otse Keskkonnaagentuuri veebilehele  ilmateenistus.ee , kus saab reaalajas näha jaamade veetaset, veetemperatuuri ja õhutemperatuuri.

NB! Telefonist vaadates keera telefon laiupidi ja pildile klikates avaneb see täissuuruses.


Jääkatte tekkimise ja lagunemise periood

Rasvjää (kood 511) korral ujuvad veepinnal peente nõelte ja väga õhukeste liblede taolised läbipaistvad jääkristallikesed, mis eemalt vaadatuna sarnanevad hangunud rasva laikudega. Esineb külmade saabumisel sügisel, harva kevadel (tugevate külmadega).

Pilt on tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 07.12.2017.

Rasvjää Kasari hüdromeetriajaamas 09.01.2021.

Lumelobjakas (kood 512) on koheva, vatitaolise massiga sarnanev vaevalt üle veepinna ulatuv ebamäärase kujuga kokku külmumata kamakatena vees ujuv lumi. Lumelobjakas tekib peale tugevat lumesadu, kui jõe pind pole veel kinni külmunud.

Pilt on tehtud Kasari hüdromeetriajaamas 13.01.2021.

Kallasjää (kood 513). Kallasjää jõgedel; kallasjää järvedel ja veehoidlatel kuni 100 m. Liikumatud jääribad ühe või mõlema kalda ääres. Kallasjääribade vahel võib jõgi olla jäävaba või esineda ujuvat rasvjääd, lobjakat või jääd. Kallasjää moodustumist põhjustab vee külmumine kallaste ääres või jäämineku või lobjakamineku ajal kaldale kandunud jää ja lobjaka kinnikülmumine. Kiirevoolulistes mittekülmuvates jõgedes kallasjääribad paksenevad pikkamööda ja moodustavad jäävalle, millede kõrgus ulatub mõnikord üle meetri. Talvel niisugused jõed voolavad otsekui jääst kallaste vahel. Kallasjää tekkimine on iseloomulk sügis-talvisele perioodile, kuid mõnikord (ilmade järsul külmenemisel) võib esineda kallasjääd ka kevadel, jäämineku ajal ja peale jääminekut.

Pilt on tehtud Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas 26.11.2019.

Kallasjää Vasknarva hüdromeetriajaamas 29.11.2023.

Kallasjää Mustvee hüdromeetriajaamas 11.01.2020.

Kallasjää Pajusi hüdromeetriajaamas 03.12.2019.

Erinevad jääliigid võivad esineda ka koos. Nii näiteks on antud Kasari hüdromeetriajaama pildil näha nii lumelobjakat (kood 512) kui ka kallasjääd.

Kallasjää Vasknarva hüdromeetriajaamas 10.01.2024.

Kallasjää (kood 514). Antud juhul on tegemist kallasjääga, mis on järvedel ja veehoidlatel üle 100 m.

Pilt on tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 16.12.2016.

Rippuv kallasjää (kood 515). Rippuv jää esineb jõgedel, kui kallasjää tekkis suhteliselt kõrgete veeseisude ajal ja jää tugevate ning kestvate külmade tagajärjel kõvasti kallaste külge liitus. Veepinna alanemisel jääb jää oma endisesse asendisse, rippudes sillana vee kohal.

Pilt tehtud Audru hüdromeetriajaamas 09.02.2021.

Rippuv kallasjää Kasari hüdromeetriajaamas 24.02.2021.

Jääminek (kood 516). Sügisene jääminek jõel – rasvjää, lumelobjaka, kallasjää tükkide, samuti lobjakapankade, lobjakapilvede ja lobjakapärgade kokkukülmumise tagajärjel moodustunud jääpankade ja jääväljade liikumine. Paljudel jõgedel eelneb jääminekule lobjakaminek. Sel juhul, kui lobjakaminekut on raske eraldada jääminekust, märgitakse jääminek ja tehakse märkus lobjaka esinemise kohta. Suurtel jõgedel tuleb ligikaudselt ära märkida jääpankade keskmine suurus. Kevadine jääminek jõel - ujuvad jääpangad ja jääväljad, mis on tekkinud jääkatte lagunemise tagajärjel. Väikestel, täielikult kuivavatel ja läbinisti külmuvatel jõgedel, kus jõesäng on talve jooksul sügavalt lund täis tuisanud, hakkab vesi kevadel voolama lume sees ja lume peal, kuna vee peal ujuvad põhjast ja kallastest lahti rebinud lumekamakad.

Pilt on tehtud Riisa hüdromeetriajaamas 01.03.2021.

Jääminek Tudulinna hüdromeetriajaamas 26.02.2024.

Siin hakkab tekkima ka jääummistus.

Videot koos heliga kuulamiseks klõpsa all paremal heli nupule ning täisekraanil vaatamiseks paremal all nurgas olevale ruudukesele.

Jääminek Luguse hüdromeetriajaamas 21.02.2024.

Samuti esineb antud pildil mittetäielik jääkate (kood 563)

Jääminek Tudulinna hüdromeetriajaamas 11.04.2011.

Lisaks esineb antud pildil ka jääsulg allpool peeli (kood 531).

Jääminek Toila-Oru hüdromeetriajaamas 05.04.2011.

Antud pildil esineb ka jääsulg allpool peeli (kood 531) ja jääkate väinadega või uhtrennidega (kood 564).

Jääminek (kood 517). Jääminek lisajõgedest ja/või järvedest, veehoidlatest.

Pilt on tehtud Vasknarva hüdromeetriajaamas 22.04.2010.

Lobjakaminek (kood 519). Üksikute enam-vähem tiheda massina liitunud, mitmesuguse suuruse ja ülalt vaadates ebamäärase kujuga („lobjakapilved“) või üle veepinna kerkivate servadega ümmarguste, taldrikukujuliste, korrapäraste sõõrikukujuliste lobjakapankade („lobjaka pärjad“) liikumine. Pikapeale külmuvad üksikud lobjakapangad üksteise külge kinni ja moodustavad üsna tasase pealispinnaga jäävälja, mis teeb raskeks, lobjakamineku eraldamise jääminekust.

Pilt on tehtud Kasari hüdromeetriajaamas 11.01.2021.

Lobjakaminek Kuningaküla hüdromeetriajaamas 29.11.2023

Antud pildil esineb ka kallasjää (kood 513).

Lobjakaminek Mustvees 28.11.2019.

Põhjajää (kood 520). Moodustub voolavas veekihis ja jõe põhjas vee ülejahtumise tagajärjel vaba veepinna juures enne jääkatte tekkimist ning väinades. Kevadel tekib veesisest jääd väga harva (peale tugevaid öökülmasid). Veesisene jää kujutab endast käsnataolist, poorset, läbipaistmatut massi, mis on tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga jääkristallide kokkukuhjumisel. Esineb sageli veealustel kividel ja metallesemeil. Ujudes jõe põhjast pinnale moodustub veesisene jää mitmesuguse kujuga lumesarnaseid valgeid kamakaid, mis on sageli endaga kaasa haaranud muda, liiva ja kiviklibu. Madalates kohtades on põhjajää vee all harilikult hästi nähtav, sügavates kohtades võib teda avastada pika ridvaga paadist või kaldalt jõe põhja ja veealuseid esemeid kombates. Veepinnale tõusnud veesisest jääd, mille hulgas sageli leidub rasvjääd, lumelobjakat ja peeneks purunenud jääd, nimetatakse lobjakaks. Kui lobjakas esineb muda, liiva ja kiviklibu, peab vaatleja selle eraldi märkima. Lobjakas võib vees liikuda (lobjakaminek) või asetseda liikumatult jääkatte all (jääalune lobjakas, lobjakaummistus).

Pilt on tehtud Varangu hüdromeetriajaamas 18.12.2018.

Jääkuhjatised kaldal (kood 523). Kuivaks jäänud kallastele ja jõeorgu jäämineku ajal jääpankadest moodustunud kuhjatised ja jäävallid.

Pilt on tehtud Pärnu jõel, Tori sillal (Oore) 01.03.2021.

Jääkuhjatised Kuningaküla hüdromeetriajaamas 30.01.2024.

Jääkuhjatised Mustvee hüdromeetriajaamas 03.03.2019.

Jääsulg ülalpool peeli (kood 530). Jääsulg on jõe ristlõike ahenemine (sulgumine) jääpankade kokkukuhjumise tagajärjel jäämineku ajal. Kevadel esineb jääsulgusid sagedamini kui sügisel; jää suurema paksuse tõttu on kevadised jääsulud märksa tugevamad. Sügisese jäämineku ajal aitab jääsulu tekkimine sageli kaasa jääkatte moodustumisele. Jääsulu puhul (samuti nagu lobjakaummistuse puhul) esineb ummistuse asukohast ülalpool veepinna tõus, allpool – alanemine.

Antud pildil esinevad koos nii jääsulg ülalpool peeli kui ka kallasjää (kood 513).

Pilt on tehtud Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas 03.12.2019.

Jääsulg ülalpool peeli Toila-Oru hüdromeetriajaamas 08.01.2024.

Lisaks on antud pildilt näha ka jääkate väinadega või uhtrennidega (kood 564) ja veevool jääl (538).

Jääsulg allpool peeli (kood 531). Jääsulg on jõe ristlõike ahenemine (sulgumine) jääpankade kokkukuhjumise tagajärjel jäämineku ajal. Kevadel esineb jääsulgusid sagedamini kui sügisel; jää suurema paksuse tõttu on kevadised jääsulud märksa tugevamad. Sügisese jäämineku ajal aitab jääsulu tekkimine sageli kaasa jääkatte moodustumisele. Jääsulu puhul (samuti nagu lobjakaummistuse puhul) esineb ummistuse asukohast ülalpool veepinna tõus, allpool – alanemine.

Pilt on tehtud Kaansoo hüdromeetriajaamas 01.03.2021.

Jääsulg allpool peeli Pudisoo hüdromeetriajaamas 03.01.2024. Antud pildil esinevad koos nii jääsulg allpool peeli kui ka kallasjää (kood 513).

Jääsulg allpool peeli Tudulinna hüdromeetriajaamas 05.04.2010.

Jääsulg allpool peeli Toila-Oru hüdromeetriajaamas 05.04.2011. Antud pildil esinevad koos nii jääsulg allpool peeli kui ka jääminek (kood 516) ja jääkate väinadega või uhtrennidega (kood 564).

Vesi jääl (kood 537). Märg lumi jääkattel või seisva vee kogunemine jääle. Tekib sulade ajal (ja ka pärast sula) jääl oleva lume sulamisest, kallastelt voolavast sulaveest või jääkatte alt välja tunginud veest. Märgitakse ära, milline osa jõe laiusest on vee all, kas vesi jääl esineb üldiselt või ainult kohati ning veekihi ligikaudne paksus.

Pilt on tehtud Riisa hüdromeetriajaamas 26.02.2021.

Vesi jääl Vihterpalu hüdromeetriajaamas 01.02.2024.

Vesi jääl Kaansoo hüdromeetriajaamas 23.02.2021.

Lisaks esineb antud pildil ka veevool jääl (kood 538).

Vesi jääl Mustvee hüdromeetriajaamas 28.01.2016.

Veevool jääl (kood 538). Vee voolamine jääl kalda ääres, jõe keskel või jõe kogu laiuses. Esineb jääpealse ja sulade ajal ning enne jõe vabanemist jääkattest. Veevool jääl on iseloomulik läbinisti külmuvatele jõgedele.Veevoolu tekkimisel jääle selgitatakse välja, kust vesi jääle tuleb (jääpealsest, kallastelt voolavast sulaveest, mõnest jõe kõrvalharust jne) ja kui pikal jõeosal veevool jääl esineb.

Siin esineb ka vesi jääl (kood 537)

Pilt tehtud Vanaküla hüdromeetriajaamas 26.02.2024.

Veevool jääl Audru hüdromeetriajaamas 27.02.2021.

Lisaks esineb siin pildil ka lahkvesi (kood 544).  

Jäävabad kallasribad (kood 539). Vabaveeribad ühe või mõlema kalda ääres, mis esinevad siis, kui kaldaäärne jää on sulanud või kui jääkate on jää kerkimise tagajärjel seoses veepinna tõusuga eraldunud kallastest, kuid jõe keskel püsib liikumatuna. Esineb enne jõe lahtiminekut, kuid mõnikord ka talvel kestvate sulade puhul või talve teisel poolel külmade nõrgenemise ja põhjavee juurdevoolu suurenemise tagajärjel.

Pilt tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 21.03.2019.

Jäävabad kallasribad (kood 539) Kasari hüdromeetriajaamas 26.02.2021.

Lisaks esineb siin pildil ka kerkinud jää (kood 542).

Jää tumenemine (kood 540). Esineb enne jõe lahtiminekut, pärast lume sulamist jääl.

Pilt tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 18.03.2019.

Jää kerkinud (kood 542). Jääkate eraldus kallastest ilma purunemata ja kerkis koos veepinna tõusuga üles. See nähtus esineb enne jõe lahtiminekut. Kui veepinna tõusul kerkis jää jõe keskel ilma kallastest eraldumata, märgitakse „Jää kummunud“.

Lisaks esineb siin pildil ka jäävaba kallasriba (kood 539).

Pilt on tehtud Kasari hüdromeetriajaamas 26.02.2021.

Jäänihe (kood 543). Kallastest lahti rebitud ja üleskerkinud jääkate on tervikuna või suurte lahmakatena pärivoolu allapoole liikunud ja peatuma jäänud. Nihkeid võib olla üks või rohkem. Jäänihked esinevad enne jõe lahtiminekut.

Pilt on tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 03.03.2019.

Lahkvesi (kood 544). Jäänihete tagajärjel jääkattesse tekkinud vaba vee alad. Lahkvesi erineb jääpragudest suurema laiuse poolest.

Lisaks esineb antud pildil ka veevool jääl (kood 538).

Pilt on tehtud Audru hüdromeetriajaamas 27.02.2021.

Jää sulab kohapeal (kood 545). Jõgi vabanes jääst ilma jääminekuta. Esineb peamiselt väikestel jõgedel aeglase kevadise veetõusu puhul või pidevalt suureneva põhjavete juurdevoolu tagajärjel, aga ka põhjast lõunasse voolavate suurte jõgede alamjooksul veetemperatuuri kiire tõusu tõttu.

Pilt tehtud Sauga jõel 17.03.2021.

Jäänukkallasjää (kood 546). Liikumatud jääribad, mis jäävad kalda äärde pärast seda, kui jõe keskele jääkattesse on tekkinud ulatuslik uhtrenn, mis aja jooksul üha laieneb. Tekib kevadel.

Pilt on tehtud Sauga jõel 18.03.2021.

Jõed ja järved_jääliigid

Taldrikjää (kood 549). Ümmargused ujuvad õhukesed jäätükid paksusega 8-10 cm ja läbimõõduga 0,5 kuni 2-3 m. Rullunud äärtega peeneks purunenud jää, mis on tekkinud tuule ja veehoovuste mõjul jäätükkide liikumisel, vee mehaanilise uhtumise tagajärjel. Selline jää tekib tugeva lainetuse puhul suurtel järvedel kaldast eemaldunud jäänõelte, rasvjää, lobjaka ja jäätükikeste kokkukülmumisel. Taldrikjääd ei tohi ära segada vahel suurte lahmakatena esinevate ümardunud jäätükkidega, mis moodustuvad jääpankadest nende vastastikusel hõõrdumisel. Esineb sagedamini järvedes ja veehoidlates.

Pilt on tehtud Peipsi järvel 26.03.2015.

Taldrikjää Mustvee hüdromeetriajaamas 24.11.2019.

Taldrikjää Tõrva hüdromeetriajaamas 03.12.2019.

Taldrikjää Narva lahes 30.11.2014.

Taldrikjää Suurupis 06.01.2023.

Jääsupp (järvedel ja veehoidlates) (kood 551). Jääpankade ja jääväljade vahel ujuv mitmesugusel kujul (lobjakas, lumelobjakas, rasvjää, kallasjää, läbipaistev jää ja muu) esinev murdunud ja peeneks purunenud jäämass suurtel ja keskmistel veekogudel. Kevadel tekib jääsupp ujuvate jäätükkide purunemisel.

Lisaks esinevad siin pildil kallasjää (kood 513) ja lobjakaminek (kood 519).

Pilt on tehtud Mustvee hüdromeetriajaamas 03.12.2019.

Ujuvjää (kood 554). Jää surub (surus) kaldale; järvedel ja veehoidlates.

Video on tehtud Pedaspääl, Peipsi järve kaldal 31.03.2021.

Videot koos heliga kuulamiseks klõpsa all paremal heli nupule ning täisekraanil vaatamiseks paremal all nurgas olevale ruudukesele.

Ujuvjää ehk jää surub järve kaldale Mustvee hüdromeetriajaamas 03.03.2019.


Jääkatte periood

Mittetäielik jääkate (kood 563).

Pilt tehtud Riisa hüdromeetriajaamas 07.02.2021.

Jääkate väinadega või uhtrennidega (kood 564). Väinad (esinevad sügisel jää tekkimisel) – kinnikülmumata vee ala liikumatus jääkattes või jäätõkete vahel. Kujunevad jääkatte tekkimise algul üksikute jääväljade vahele, samuti kiirevoolulistes kohtades (kärestikkudel), jõe väljavoolu kohal järvest, põhjavete väljavoolu kohal, vahetult allpool hüdroelektrijaamade paisusid (paisude alumistel biefidel), tööstusettevõtete soojade vete jõkke voolamise kohtadel jne. Jääkatte tekkimise algul moodustunud väinad võivad hiljem kinni külmuda või vähenenud mõõtmetega püsida kogu talve läbi. Vaatleja märgib ära väinade ligikaudsed mõõtmed (laius ja pikkus meetrites). Uhtrennid (esinevad kevadel jää sulamisel) – vaba vee alad, mis on tekkinud üldisesse jääkattesse nendes kohtades, kus jää on vooluvee toimel sulanud. Uhtrennid moodustunud allikalistel jõeosadel, kohtades, kus tööstusettevõtete soojad veed voolavad jõkke, järvest välja voolavate jõgede lähtmetes, soojema veega lisajõgede suudmetes. Olenevalt talve karmusest võivad tekkinud uhtrennid koomale tõmbuda ja pikkamööda jääga kattuda või püsida kogu talve kuni jõe lahtiminekuni. Järvedest välja voolavate suurte jõgede lähtmetes uhtrennid talve teisel poolel harilikult laienevad kiiresti ja jõgi vabaneb jääkattest ilma jääminekuta. Kevadperioodil tekivad uhtrennid tavaliselt enne jõe lahtiminekut jää sulamise tagajärjel kiiremaloomulistes kohtades, kus jääkate on õhem.

Pilt on tehtud Tahkuse rippsilla juures 27.01.2021

Jääkate väinadega või uhtrennidega Tudulinna hüdromeetriajaamas 30.01.2024.

Samuti esineb siin vesi jääl (kood 537).

Videot koos heliga kuulamiseks klõpsa all paremal heli nupule ning täisekraanil vaatamiseks paremal all nurgas olevale ruudukesele.

Jääkate väinadega või uhtrennidega Narva veehoidlas (Kulgu sadama hüdromeetriajaamas) 09.02.2023.

Jääkate väinadega või uhtrennidega Tudulinna hüdromeetriajaamas 10.02.2017.

Lisaks esineb pildil ka vesi jääl (kood 537).

Jääkate väinadega või uhtrennidega Toila-Oru hüdromeetriajaamas 05.04.2011.

Lisaks esinevad siin pildil jääminek (kood 516) ja jääsulg allpool peeli (kood 531).

Täielik ühtlane jääkate (kood 565).

Pilt on tehtud Vanaküla hüdromeetriajaamas 28.02.2019.

Täielik ühtlane jääkate Luguse hüdromeetriajaamas 16.01.2024.

Jääkate rüsijääga (kood 566). Rüsijää – liikuvate jäätükkide peatuma jäämisel jää survel ebakorrapärases asendis kokkukülmunud jääpankade kuhjatised. Tuleb ära märkida rüsijää ulatus (kas üldine või esineb kohati), jääpankade keskmine paksus ja rüsijää üle veepinna ulatuvate kujutiste ligikaudne kõrgus (piirid).

Pilt on tehtud Kuningaküla hüdromeetriajaamas 10.01.2017.

Jääkate rüsijääga Mustvees 13.03.2024.

Jääpraod (kood 570). Jääpraod tekivad õhutemperatuuri järskude kõikumiste, veeseisu kiire muutumise, samuti jäänihete tõttu. Märgitakse ära jääpragude rohkus (üksikud või suurel hulgal) ja suund (piki või risti jõge).

Pilt on tehtud Kasari hüdromeetriajaamas 24.02.2021.

Jääpraod Mustvees 03.03.2019.

Pealisjää (kood 571). Noor, läbipaistev või tuhm jää, mis on tekkinud jääl voolavale veele või seisva vee loikudele jääl. Tekib sulale järgnenud külma ajal. Kui pealisjää paksus on suurem kui 5 cm, siis märgitakse „jääkate“.

Pilt on tehtud Kasari hüdromeetriajaamas 14.01.2021.

Rippuv jää (jääsild) (kood 572). Rippuv jää  (jääsild) esineb väikestel jõgedel neil talvedel, kui üldine jääkate tekkis suhteliselt kõrgete veeseisude ajal ja jää tugevate ning kestvate külmade tagajärjel kõvasti kallaste külge liitus. Veepinna alanemisel jääb jää oma endisesse asendisse, rippudes sillana vee kohal. Jää paksuse mõõtmisel märgitakse ära vahemaa veepinnast jää alumise pinnani.

Pilt on tehtud Luguse hüdromeetriajaamas 16.01.2024.

Rippuv jää (jääsild) Riisa hüdromeetriajaamas 24.01.2024.

Jääsild Keila lähedal asuvas ojakeses.