Eesti maahõive 2023

Autorid: Laura Kütt, Rauno Lust

Eesmärk

Anda ülevaade kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud.

Mis tüüpi muldadel erinevad objektid asuvad ja kui suures ulatuses.

Töö käigus valminud kaardikihid on kättesaadaval siin:

01 / 09

Metoodika

  • Maahõive kaardistamiseks on kasutatud Maa-ameti Eesti topograafilist alusandmestikku (ETAK, 2023).
  • Osad alusandmestiku objektid on kaardistatud ka joonobjektidena, mistõttu tuli need andmete olemasolu korral pindobjektideks teisendada. Metoodikas esitatud laiused väljendavad kogu laiust, mitte puhvri laiust.
  • Punktobjekte analüüsi ei kaasatud.
  • Kuna osaliselt on alusandmestikus kaardistatud objekte ka väljapool Eesti piiri, lõigati kõik kihid, mis jäid Eesti piirist kaugemale - välja.
  • Valdavalt pole objektide klassifikaatoreid muudetud, et saaks selgitusi lugeda  ETAKi kaardistusjuhendist .
  • Kuna alusandmestikus osad objektid ka kattuvad, siis tuli eemaldada kattuvad alad.
  • Kattuvate alade lõikamisel lähtuti loogikast, et objekt mis on pealt vaates esimesena näha lõikab tema all olevaid objekte.
  • Maa-alused objektid on esitatud ainult kaardikihina.
  • Mullatüüpide analüüsimiseks lõigati töödeldud kaardikihte  EstSoil-EH kaardikihiga. 
  • Kuna mullakaart ei kata kõiki alasid, siis (näiteks veekogud) tuleb Eesti üldiste pindalade arvutamisel kasutada üldise statistika tööriista.
  • Tööriistades esitatud pindalad on arvutatud kasutades geodeetilise pindala metoodikat.

Rajatised

  • Rajatiste puhul kaotati kihtide Hoone (ka) ja Muu rajatis (ka) puhul kattuvused ning liideti üheks kihiks.
  • Hüdrotehnilised rajatised (j) on kaardistatud joonobjektidena ning need viidi üle pindobjektideks, kasutades laiust 6 m.
  • Kuna hüdrotehnilistel rajatistel (muulid, paadisillad, paisud) võivad asuda teed, siis on hüdrotehniliste rajatiste kihilt eemaldatud teedega kattuvad alad.
  • Järgmiseks eemaldati hüdrotehnilistelt rajatistelt rajatiste kihiga kattuvad alad mille tulemusel saadi lõplik kiht "Rajatised".

Teed

  • Tee (j) puhul olid igale objektile määratud laius, mistõttu kasutati nende pindobjektide loomisel esitatud väärtuseid. Saadud objektidelt eemaldati alad, mis kattusid Tee (a) aladega.
  • Rööbastee (j) puhul loodi objektid järgmiste laiustega:

laiarööpmeline raudtee 1,5 m kitsarööpmeline raudtee 0,675 m trammitee 1 m muu 0,675 m

  • Olukorras, kus rööbastee kattub muu teega eemaldati kattuvus muult teelt (Tee (j) ja Tee (a)) kiht ning seejärel kihid liideti.
  • Liikluskorralduslike rajatiste puhul on tegemist sildade või viaduktidega, mistõttu eemaldati varasemalt kokkuliidetud kihilt liikluskorralduslike rajatiste kihtiga kattuvad alad ning liideti kokku (tulemus Teed v.0.1).
  • Kohati on Tee (a) kiht kaardistatud ulatuslikumalt ning kattub Puittaimestik (j) joonobjektide kihiga. Seetõttu loodi Puittaimestik (j) kihist pindobjekt, luues objektid laiusega 6 m.
  • Seejärel lahutati Teed v.0.1 kihist puittaimestikuga kattuvad alad.
  • Viimase asjana eemaldati teede kihilt varasemalt valminud Rajatised kihiga kattuvad alad ning saadud kiht salvestati lõpliku kihina "Teed".

Veekogud

  • Meri (a), Seisuveekogu (a) ja Vooluveekogu (a) liideti kokku.
  • Truup (j) ja Vooluveekogu (j) on joonobjektid, mis tehti puhvrite loomise abil pindobjektideks. Olukorras kus laiust ei olnud määratud, kasutati järgmiseid laiuseid:

mõtteline-telg 2 m maaalune-telg 3 m truup 3 m

  • Seejärel eemaldati truupidelt ja vooluveekogudelt (j) veekogud v.0.1 kihiga kattuvad alad ning liideti kokku.
  • Vooluveekogudel muudeti mugavama töötlemise jaoks klassifikaatoreid järnevalt:

jõgi, oja >>> looduslik kanal, peakraav, kraav >>> tehislik

  • Seejärel salvestati maa-alused veekogud eraldi kaardikihina.
  • Maapealsetelt veekogude objektidelt eemaldati Märgalade (ka) kattuvad alad, Rajatiste lõplik kiht ning Teede lõplik kiht.
  • Saadud kiht on esitatud "Veekogud" lõpliku kihina.

Kõlvikud

  • Kõlvikute puhul liideti kõigepealt kokku kõik kõlvikuid puudutavad pindobjektid, mis ei olnud kattuvad: Haritav maa (a), Lage (a), Muu kõlvik (a), Õu (a), Puittaimestik (a), Märgala (a) ja Turbaväli (a).
  • Saadud kihilt eemaldati alad, mis kattusid kihtidega Muu kõlvik (ka), Märgala (ka) ja Puittaimestik (j), millest viimase puhul loodi joonobjektidest 6 m laiused pindobjektid. Seejärel liideti antud kihid Kõlvikud v.0.1 kihile juurde.
  • Kuna Rajatised, Veekogud ning Teed asetsevad kõlvikutel, siis eemaldati kõlvikute kihilt (v.0.2) antud objektidega kattuvad alad ning valmis lõplik kiht "Kõlvikud".

Maa-alused

  • Töö käigus valmistati ka maa-aluste objektide jaoks kaardikiht.
  • Selleks eemaldati kattuvused Maa-alused veekogud, Maaalune hoone (ka) ja Liikluskorralduslik rajatis (ka) kihtidel ning liideti kokku.
  • Valminud kaardikiht "Maa-alused" on kättesaadaval ainult kaardikihina. Kuna antud objektid kattuvad täielikult maapealsete kihtidega, siis oleks nende pindalade ja osakaalude kaasamine tööriistades muutnud ülejäänud andmete arusaadavuse põhjendamatult keeruliseks. Sellegi poolest on võimalik antud kaardikihte ise vastavalt vajadusele uudistada ning tulemuste all on esitatud nende pindalad ja kattuvused peakategooriate lõikes.

Mullakaart

  • Selleks, et tulemusi oleks mugavam jälgida, moodustati mullakaardil esitatud mullatüüpidest 4 peamist kategooriat (mineraal-, turvastunud-, turvas- ja tehismuld). Mis mullatüübid igasse gruppi määrati on esitatud esitatud järgnevates tabelites.
  • Selleks, et saada ülevaade mis mullatüübiga alad on erinevate objektide poolt kaetud lõigati mullakaarti eelnevalt kirjeldatud kaardikihtidega.

Mineraalmullad

Esitatud tabelis on esitatud kõik EstSoil-EH mullatüübid, mis liigitati mineraalmuldade gruppi.

Turvastunud-, turvas- ja tehismullad

Esitatud tabelis on esitatud kõik EstSoil-EH mullatüübid, mis liigitati turvastunud-, turvas- ja tehismuldade gruppi.

 

Tulemused

Antud metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45372 km2 ning koos mere aladega on pindala 70541 km2. Järgnevalt on esitatud graafikul väljatoodud kategooriate pindalad:

  • Puittaimestik (mets, põõsastik, puittaimede rida): 23411 km2
  • Haritav maa (aianduslik maa, põld): 10453 km2
  • Märgala (madalsoo, õõtsik, raba, roostik, soovik): 3458 km2
  • Lage (klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage): 3295 km2
  • Seisuveekogu (biotiik, järv, laugas, paadikanal, paisjärv, tehisjärv, tiik, muu): 2192 km2
  • Õu (eraõu, tootmisõu): 773 km2
  • Vooluveekogu (looduslik, tehislik): 727 km2
  • Tee (bussijaam, jalakäijate ala, kergliiklustee, lennurada, liiklusala, parkla, sõidutee, sport, täitmata, muu, rööbasteed): 462 km2
  • Turbaväli (mahajäetud, turbaväli): 251 km2
  • Muu kõlvik (haljasala, jäätmaa, kalmistu, karjäär, lennuväli, prügila, sadam, spordikompleks): 198 km2
  • Rajatised (ehitatav hoone, elu- või ühiskondlik hoone, kõrval- või tootmishoone, vare, vundament, kasvuhoone, katusealune, muu, sild, muul, paadisild, pais): 141 km2

Kõiki eelnimetatud objekte on võimalik vaadata tööriista " Maahõive statistika: üldine " abil - Eesti, maakondade või omavalitsuste lõikes ja kombineerituna vastavalt vajadusele.

Muldade jaotus

Kuna mullakaart ei kata kogu Eesti pindala, siis on kogu pindala mullakaardi alusel 2928 km2 väiksem ehk 42444 km2.

  • Mineraalmullad: 29984 km2
  • Turvasmullad: 9748 km2
  • Turvastunud mullad: 2475 km2
  • Tehismullad: 236 km2

Kui suur osa metsast, põllumaast, rohumaast ja teistest objektidest asuvad erinevatel muldadel on võimalik vaadata " Maahõive statistika: muld " tööriista abil. Seejuures nii üle Eestilise, maakondliku või kohaliku omavalitsuse tasandil.

Maa-alused objektid

Maa-alused objektid hõivavad kokku 818,7 ha suuruse ala ehk 0,018% Eesti pindalast. Truupide ja tehislike vooluveekogude pindalade osakaal moodustab vastavalt 0,015% ja 0,002%. Teiste objektide puhul on osakaal alla 0,001%.

  • Truubid: 661,4 ha
  • Tehislikud vooluveekogud: 91,2 ha
  • Keldrid: 27,46 ha
  • Garaažid: 27,34 ha
  • Muud maaalused hooned: 7,73 ha
  • Looduslikud veekogud: 1,87 ha
  • Autotunnelid: 1,59 ha

Esitatud graafikul on näidatud, kui suurel määral kattuvad eelnimetatud objektid maapealsete objektidega.

Detailsema analüüsi teostamiseks soovitame kasutada töö käigus valminud  kaardikihte , kus on olemas eraldi kiht maa-aluste objektide kohta.

Keskkonnaagentuur

Keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakond

Autorid: Laura Kütt, Rauno Lust

rauno.lust@envir.ee

2023