Kevad 2024

 Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C.

Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad tänavu 20. aprillil (mullu 10. aprillil, aastate keskmisena 19. aprillil).

Lõuna- ja Edela-Eestis toimus see juba 27. märtsil ja Kesk-Eestis 6.−8. aprilli. Mujal Eestis tõusis ööpäeva keskmine püsivalt üle +5 °C 26.−28. aprillil.

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 7 °C (norm 4,9 °C).

Arvestades 1922. aastast  ei ole varem nii sooja kevadet olnud. Eelmine rekordiliselt soe kevad oli 1989. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,6 °C.

Kevade lõpul jõudis Eestisse kuumalaine, mis algas 23. mail ja kestis kuu lõpuni. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale.

• Kevade keskmisena kõige soojem oli Valga ilmajaamas 8,1 °C (norm 5,7 °C).
• Kevade keskmisena kõige külmem oli Pakri ilmajaamas 5,8 °C (norm 4,5 °C).

• Maksimaalne õhutemperatuur 29,9 °C mõõdeti 31. mail Narva meteoroloogiajaamas.
• Minimaalne õhutemperatuur −10,4 °C mõõdeti 10. märtsil nii Tooma soojaamas kui ka Narva meteoroloogiajaamas.

Nagu tavaliselt, oli kõige soojem kevadkuu mai Eesti keskmise õhutemperatuuriga 13,7 °C (norm 10,5 °C). Pikas vaatlusreas on mai veel soojem olnud vaid aastal 2018.

Mai esimesel dekaadi esinenud tugevad öökülmad tekitasid külmaõrnematele taimedele ja õitele külmakahjustusi. Mai teine ja kolmas dekaad kujunesid aga eriliselt soojaks.

Kuu viimase dekaadi pikalt püsinud soojus tõi Ristna rannikujaamale uue mai soojarekordi – 28. mail tõsis termomeetri näit 28,2 °C-ni.

Heltermaa rannikujaamas tõusis 27. mail termomeetri näit 27,2 °C-ni, mis on kehtiva kuu soojarekordi kordamine.

Kuu teise kolmandiku Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 13,4 °C (norm 10,5 °C). Alates 1922. aastast on mai teine kolmandik veel soojem olnud üheksal aastal.

Kuu viimasel kolmandikul jõudis kohale suisa suvine soojus. Kuu viimase kolmandiku Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 19 °C (norm 12,1 °C). Nii sooja mai viimast dekaadi ei ole alates 1922. aastast varem olnud. Eelmine rekordiliselt soe mai viimane dekaad oli 2007. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,5 °C.

Kõige külmem kevadkuu oli küll märts, aga kuu keskmisena oli õhutemperatuur normist kõrgem – Eesti keskmine õhutemperatuur +2,0 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast on märts veel soojem olnud kuuel aastal (2007, 1989, 1990, 2015, 2020, 2014). Eriliselt soojaks kujunes märtsi lõpp – kuu lõpul püsinud soojus tõi 14 seirejaamale uue märtsi soojarekordi.

Uuenes ka Eesti soojarekord – Valga meteoroloogiajaamas tõusis 31. märtsil maksimaalne õhutemperatuur 21,3 °C-ni. Eriliselt soe oli märtsi viimane kolmandik – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,2 °C(norm 0,6  C). Märtsi viimane kolmandik on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,3 °C.

Kevade sajusummaks saadi Eesti keskmisena 85 mm (norm 110 mm ehk vaid 76% normist).

Veel kuivem on kevad olnud 22 aastal. Sama kuiv kevad oli 1956. ja 2016. aastal. Kevade sademetest vaid 14% sadas alla mais ja 45% sademetest tuli sademeveena aprillis.

Kliimanormide järgi peaks mai olema kevadkuudest kõige sajusem, kuid juba teist aastat järjest  oli mai kõige kuivem.

Mai Eesti keskmine sajuhulk oli vaid 12 mm (norm 42 mm ehk 29% normist), s.o alates 1922. aastast kuivuselt 2.-3. koht. Kõige kuivem on mai olnud 1971. aastal, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 11 mm. Sama kuiv on maid olnud nii 1947. kui ka 2023. aastal.

Mai oli kõikjal väheste sademetega ning pikas vaatlusreas enamikus kohtades üks kuivemaid. Kõige kuivem mai pikas vaatlusreas oli – Narvas, Sõrves, Türil ja Vilsandil.

Sademetega päevi oli vähe, kuid siin-seal liikunud hoogvihma ja äikesepilved tõid endaga kaasa suuremad sajud. Mitmel pool tuli aeg-ajalt vihma sekka rahet. Mais sadas peamiselt küll vähest vihma, kuid 7. ja 8. mail sadas mõnel pool Kirde-Eestis vihma sekka ka vähest lund.

Kõige sajusem kuu oli aprill, Eesti keskmine sajuhulk oli 50 mm (norm 34 mm ehk 147% normist). Selle tulemusega kuulub tänavune aprill 20 kõige sajusema hulka.

• Kõige kuivem oli kevad Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas 64 mm (norm 125 mm ehk 51% normist).
• Kõige sajusem oli kevad Valga meteoroloogiajaamas, kevadine sajusumma oli 117 mm (norm 126 mm ehk 93% normist).

Enamikus kohtades kadus lumikate juba veebruaris. Lõplikult kadus lumikate kõikjalt 15. märtsiks. Märtsi teisel poolel ja aprillis esinenud lumesadudest tekkis mitmel pool taas lumevaip, mis püsis kuni kolm päeva. Ööl vastu 23. aprilli üle Eesti liikunud suurem lumesadu tõi mitmele poole lumikatte, mis püsis kuni kaks päeva. Jüripäeva hommikul kattis maapinda 1–14 cm lumikate.

Kõige paksem oli lumikate 1.–2. märtsil Tuulemäe sademete mõõtejaamas, mil lund oli 14 cm. Sama paks lumevaip kattis maapinda veel ka 23. aprillil Kassari sademete mõõtejaamas.

Viimane lumesadu registreeriti 7. mail, mil üksikutes kohtades sadas lühiajaliselt lund, lumevaipa sellest ei tekkinud.

19., 26.-27., 28. mail sadas mitmel pool rahet, mis kattis mõneks ajaks maapinna rahekihiga ja siin-seal lõhkus õrnemaid taimi.

Äikesega päevi oli Eesti territooriumil aprillis 4 päeva ja mais 10 päeva

Aprillis registreeriti kõige enam pilv-maa välke 1. aprillil – 137 välku. Aprillis oli kokku 257 pilv-maa välgu lööki. Alates 2005. aastast ei ole nii palju aprillis äikest olnud.

Mais registreeriti kõige enam pilv-maa välke 31. mail – 2881. Mai oli kokku 6674 pilv-maa tüüpi välgu lööki. Alates 2005. aastast on enam selliseid välgu lööke olnud kolmel aastal.

Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 638 tundi (norm 629 tundi ehk 101% normist).

Kõige enam paistis päikest mais – Eesti keskmisena 390 tundi (norm 282 tundi ehk 137% normist). Mai on veel päikeselisem olnud vaid 2018. aastal. Kõige vähem oli päikesepaistelisi tunde märtsis 119, s.o 84% normist (norm 142 tundi).

Eriliselt päikeselisele maile eelnes aga eriliselt väheste päiksepaisteliste tundidega aprill. Aprillis paistis Eesti keskmisena päikest 129 tundi, s.o vaid 64% normist (norm 203 tundi). Alates 1961. aastast on aprillis veel vähem päikest paistnud kuuel aastal (1977, 1992, 1972, 1966, 1970, 1983).

• Kõige vähem paistis päikest kevadel Jõhvi meteoroloogiajaamas, 590 päikesepaistelist tundi.
• Kõige enam päikest oli kevadel Roomassaare rannikujaamas, 715 tundi.

Maksimaalseim tuule kiirus 27,5 m/s mõõdeti Osmussaare rannikujaamas 17. märtsil.

Mais nähti mitmel pool tolmukeeriseid.

25. mail  nähti Lääne-Virumaal nii Avandusel kui ka Laekveres pärast lõunasel ajal nõrgemapoolset trombi, mis keerutas rohkelt tolmu. Eemal sähvis ka välk ja kuulda oli müristamist.