Soo aastaraamat 2024

Aasta keskmine- ja maksimumtemperatuur olid soos eelnenud aastast kõrgemad, kuid miinimumtemperatuur -3,3°C madalam.

Maksimumtemperatuur maapinnal mõõdeti mõlemal vaatlusväljakul samuti 28. juunil, mineraalväljakul oli see 47,7 kraadi ning rabapinnal 36,0 kraadi. Eelneval aastal olid maksimumtemperatuurid maapinnal 52,1°C ja rabapinnal 46,3°C.

Maa- ja soopinna maksimumtemperatuurid olid tunduvalt madalamad eelnenud aasta temperatuuridest. Turbalasundi temperatuur 3,2 m sügavusel oli aasta lõikes küllaltki stabiilne, kõikudes vaid 1,7 kraadi piires. Kuna õhutemperatuuri muutused jõuavad pinnase sügavustesse väga aeglaselt, toimub 3,2 m sügavusel temperatuuri muutus vastupidiselt õhutemperatuuri muutustele. Talvine maksimumtemperatuur 7,8°C langes juuni- ja juulikuuks miinimumtemperatuurini 6,3°C ning tõusis siis tasapisi 8,0 kraadini novembriks.

Sooväljaku sademete aastane kogus oli mineraalmaa sademete kogusest suurem, ja suurem ka soo eelneva aasta sademete kogusest. Päevane suurim sajuhulk mõõdeti mõlemal väljakul 01. novembril, mineraalmaal 30,3 mm ning sooväljakul 28,2 mm. Pikim sademeteta periood kestis 13 päeva, 27. aprillist kuni 09. maini. Kõige sajusem oli soos detsembrikuu, mil esines vaid kuus sademeteta päeva. Suurima sademete kogusega kuu oli juuli (103,3 mm), mis on tunduvalt suurem kuu pikaajalisest keskmisest (74,7 mm), jäädes siiski alla 1998 aastal mõõdetud kuu pikaajalisele maksimumile (151,8 mm).

Võrreldes eelneva aastaga olid kaevudes veetasemed pisut kõrgemad ja napilt kõrgemad ka pikaajalistest keskmistest, väljaarvatud kahe kaevu veetasemed, mis olid pikaajalisest keskmisest madalamad. Väikseima sügavusega kaevud 1176A ja 1177A jäävad sademete vähesuse tõttu tihti kuivaks ning 2024. aasta pikim kuiv periood kestis 217 päeva kaevus 1176A (19.05-21.12). Aastal 2002 kestis kaevu 1176A kuiv periood 236 päeva (10.05-31.12), seega rekord jäi ületamata.

Maksimaalsed veetasemed mõõdeti veebruari viimasel dekaadil ning detsembri lõpus.

Kuigi sademete kogus oli eelnenud aastast ainult natuke suurem, olid kaevude kuude keskmised veetasemed eelnenud aasta veetasemetest kõrgemad ja kõrgemad ka pikaajalistest keskmistest. Pisut madalamaks jäid vaid oktoobrikuu veetasemed, kuid olid siiski  kõrgemad pikaajalistest keskmistest. Minimaalsed veetasemed mõõdeti kõikjal juulis. Pikaajalised maksimumid ja miinimumid jäid ületamata.

Maksimaalsed veetasemed esinesid mõõtepunktides erinevalt, veebruaris ning novembris ja detsembris.

Võrreldes möödunud aastaga jäid veetasemed enam-vähem samaks, kuigi sademete kogus oli eelnenud aastast pisut suurem. Kuude lõikes olid keskmiste veetasemete erinevused võrreldes eelneva aastaga suured, kuid aasta kokkuvõttes need erinevused tasandusid. Juunis ja juulis olid veetasemed väga madalad ning kraavid ja ojad olid tihti kuivad. Kõige kuivem oli 28. ja 30. juuli, mil kõik veemõõtejaamad (v.a. Tulijärve) olid kuivad. Ka Tulijärve veemõõtejaamas olid madalamate veetasemetega kuud juuni ja juuli ning miinimumveetase 41,2 cm mõõdeti seal 05. juulil. Kõige kauem, 187 päeva, oli kraav kuiv Tooma-IV hüdromeetriajaamas, alates 28. aprillist ja kestes kuni 31. oktoobrini.

Aasta veetasemete maksimumid mõõdeti kevadise suurvee ajal 24.-26. veebruarini ja 11. novembril.

Maksimaalsed vooluhulgad mõõdeti samuti nagu veetasemedki 24.-26. veebruarini kevadise suurvee ajal ja 11. novembril. Maksimaalne vooluhulk oli Tooma-IV hüdomeetriajaamas suurem kui eelnenud aastal kuid kõikides teistes hüdromeetriajaamades olid maksimaalsed vooluhulgad eelnenud aastast väiksemad ja väiksemad ka pikaajalistest maksimumidest. Tulijärve aasta keskmine vooluhulk oli pikaajalisest keskmisest suurem, kuid teiste hüdromeetriajaamade vooluhulgad napilt väiksemad. Kuude lõikes olid keskmiste vooluhulkade erinevused võrreldes pikaajalisega suured, kuid aasta kokkuvõttes need erinevused tasandusid.

Suurimate vooluhulkadega kuud olid seekord märts, november ja detsember.

Suurima aurumisega on alati suvekuud juuni ja juuli ning aurumine veepinnalt on alati suurem kui aurumine rabapinnalt. Võrreldes eelneva aastaga oli suurima aurumisega kuudel aurumine rabapinnalt suurem (+19,7 mm), kuid aurumine veepinnalt suurenes vaid +2,6 mm. Aurumine rabapinnalt oli aurumisperioodi (mai-oktoober) jooksul 345,3 mm ning aurumine veepinnalt oli rabapinna aurumisest suurem 136,4 mm.  Suurima raba- ja veepinna aurumiste erinevusega kuu oli endiselt juuli.

Novembri keskel langesid päeva keskmised temperatuurid miinustesse ja kestsid kuni detsembri keskpaigani. Detsembri teisel poolel olid temperatuurid heitlikud ja kuu viimastel päevadel toimus temperatuuri järsk langus ning jaanuari esimene dekaad oli väga külm, 7. jaanuaril mõõdeti soos talve külmim temperatuur -29,8°C. Kuna pinnast kattis korralik lumevaip olid külmumissügavused kuni aasta lõpuni väga tagasihoidlikud. Jaanuari alguses külmunud pinnase sügavus küll süvenes, kuid maksimaalne pinnase külmumissügavus peenar-älve mikromaastikul oli siiski vaid 21 cm, olles tunduvalt väiksem pikaajalisest maksimaalsest külmumissügavusest (56 cm 21.03.1972).

Pinnase külmumine soos algas 20. novembril ja pinnas sulas 15. aprillil. Võrreldes eelneva aastaga külmus pinnas 36 päeva varem ja sulas 5 päeva hiljem.

Lumesajud algasid 19. novembril, nagu ka eelnenud aastal ja kuu lõpuks oli lume paksus juba 20 cm. Detsembri teise poole pehmemad ilmad hooti kahandasid lund, kuid uued sajud hoidsid maa valgena ning jaanuari keskmine lume paksus oli üle 14 cm. Veebruari keskmine lume paksus jäi alla 10 cm ning lumi sulas lõplikult 25. veebruariks. Võrreldes eelnenud aastaga sulas lumi rabas 46 päeva varem. Maksimaalne lume paksus 24 cm mõõdeti rabas 15. detsembril jäädes  pikaajalisest maksimaalsest tublisti väiksemaks (67 cm 09.01.2011). Ka eelnenud aastal mõõdeti maksimaalne lume paksus 15. detsembril.