Meteoroloogiline talv 2024/2025

Klimaatiline eeltalv algab teatavasti koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli.

Tänavune talv algas esialgsetel andmetel Viru- ja Jõgevamaal veebruari algul (1.-2. veebruar), mil tekkis püsiv lumikate. Märtsi esimesteks päevadeks polnud seal talv veel läbi saanud. Mitmel pool aga talve ei olnudki ja tuli piirduda vaid eeltalvega. Õhutemperatuur langes küll alla 0 kraadi, aga püsivat lumikatet ei tekkinud.

Alates 1922/1923 on tänavune talv soojuselt 5. kohal.

• Kõige soojem on olnud  2019/2020 talv – talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C.
• Kõige külmem on olnud 1941/1942 talv – talve keskmine õhutemperatuur oli –12,3 °C.

• Talve keskmisena kõige soojem koht oli Vilsandi, keskmise õhutemperatuuriga +2,2 °C (norm +0,1 °C).
• Talve keskmisena kõige külmem koht oli Väike-Maarja, keskmise õhutemperatuuriga –1,7 °C (norm –4,2 °C).

Kõige soojem talvekuu oli detsember kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli +1,6 °C (norm -1,0 °C). Alates 1922. aastast on detsember veel soojem olnud 10 aastal.

Eriliselt soe oli detsembri viimane kolmandik, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatus mõnel päeval kuni +7 kraadini. Õhutemperatuur oli detsembri kolmanda dekaadi keskmisena 4–6 °C normist soojem. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,1 °C (norm –2,0 °C). Alates 1922. aastast on detsembri viimane kolmandik veel soojem olnud vaid aastal 2013, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +4,4 °C.

Kõige külmem talvekuu oli veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –2,6 °C (norm –3,8 °C). Veebruaris oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur valdavalt miinuspoolel. Veebruari esimene ja viimane dekaad olid normist soojemad, kuu teine kolmandik aga normist külmem.

Jaanuaris valitses aastate keskmisest soojem ilm, eriliselt soojaks kujunes kuu teine pool. Viimasel dekaadil kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mitmele poole uusi päeva soojarekordeid, kuu soojarekordid jäid kõikjal püsima. Eesti keskmine õhutemperatuur teisel dekaadil oli +1,4 °C (norm −2,2 °C) ja kolmandal +2,3 °C (norm −4,2 °C). Alates 1922. aastast on jaanuari teine dekaad veel soojem olnud kuuel ja kuu viimane kolmandik vaid ühel aastal. Kuu keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisena oli +0,9 °C (norm −3,1 °C). Alates 1922. aastast on jaanuar veel soojem olnud vaid kolmel aastal (2020, 1925, 1989).

• Talve maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 16. detsembril Vilsandi rannikujaamas, mil termomeetri näit tõusis +8,9 °C-ni.
• Talve minimaalne õhutemperatuur registreeriti 20. veebruaril Jõgeva meteoroloogiajaamas, mil õhutemperatuur langes –19,9 °C-ni.

Sajusemaid talvesid on olnud kaheksa, kuivemaid 93. Sama sajune oli ka 1994/1995 talv. Enamikus kohtades oli talve jooksul sademeid normist enam. Detsember ja jaanuar olid normist sajusemad, veebruar oli normist kuivem. Talvekuude jooksul sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma.

Kõikidel kuudel sadas siin-seal ka jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad libedaks.

Kõige sajusem oli jaanuar, Eesti keskmise sajuhulgaga 87 mm ehk 177% normist (norm 49 mm). Alates 1922. aastast on jaanuar Eesti keskmisena veel sajusem olnud vaid aastal 2007 (105 mm). Jaanuar oli kõikjal väga sajune, mõnel pool oli sademeid enam kui kaks kuu sajunormi. Enam oli sadusid kuu esimesel dekaadil. Viies seirejaamas oli jaanuar vaatlusreas kõige sajusem: Jõgeva, Kihnu, Pakri, Sõrve ja Tiirikoja.

Kõige kuivem kuu oli veebruar, Eesti keskmise sajuhulgaga 13 mm ehk 34% normist (norm 39 mm). Enamikus kohtades oli veebruaris sademeid pool normist või veel vähem.

Detsembri sajusumma Eesti keskmisena oli 59 mm ehk 112% normist (norm 53 mm). Kuu oli mõnel pool normist sajusem, mõnel pool aga kuivem normist. Enam oli sadusid kuu teisel poolel.

• Kõige sajusem oli talv Türi meteoroloogiajaamas, kus sademeid oli 194 mm ehk 119% normist (norm 163 mm).
• Kõige vähem oli sademeid talvekuudel Võru meteoroloogiajaamas 120 mm ehk 95% normist (norm 126 mm).

Lumikattega oli sel talvel keeruline, see jõudis korduvalt tekkida ja sulada.

Detsembri esimese dekaadi keskpaiku esinenud lumesadudest kattus maapind mitmel pool lumevaibaga, mis siin-seal püsis kuni nädal. Lumelisa tuli teise dekaadi lumesadudest, mis taas mitmel pool maapinna lumega kattis. Kolmanda dekaadi sulailmade ja vihmasadude tõttu kadus lumikate kõikjalt kiirelt. Saartel oli detsembris lund vaid üksikutel päevadel. Detsembri lõpul-jaanuari algul kattus maapind taas kõikjal lumevaibaga.

Jaanuari esimese dekaadi lõpul-teise algul üle Eesti liikunud lumesadu tõi mitmele poole rohkelt lumelisa. Mõnel pool oli lume juurdekasv ööpäevaga 15−25 cm. Teise dekaadi keskpaiku oli siin-seal lumikattel paksust enam kui pool meetrit. Jaanuari teisel poolel valitsenud sulailmad ja vihmasajud sulatasid lumevaipa kiirelt ning kuu lõpuks oli see kõikjal sulanud.

Veebruari algul kattus maapind taas mitmel pool lumevaibaga. Lumelisa tuli teisel dekaadil üle Eesti ning kõikjal oli taas maapind lumevaibaga kaetud. Veebruari viimase dekaadi sulailmade tõttu hakkas see kiirelt sulama. Veebruari lõpuks oli lumikate jõudnud mõnel pool sulada, mitmel pool aga püsis see kuu lõpuni.

• Kõige paksem lumikate oli 52 cm, mis mõõdeti 13. jaanuaril Jõhvi meteoroloogiajaamas.

Jaanuari esimese dekaadi lõpul-teise algul üle Eesti liikunud lumesadu tõi mitmele poole rohkelt lumelisa. Mõnel pool oli lume juurdekasv ööpäevaga 15−25 cm. Tihedas lumesajus muutusid siin-seal teed-tänavad raskesti läbitavaks ning 10. jaanuaril oli selle tõttu häiritud ka lennuliiklus.

Tuuleiilide maksimaalsed kiirused küündisid detsembris napilt 30 m/s. Nii mõõdeti Osmussaare rannikujaamas  tuule kiiruseks 30. detsembril 29,6 m/s. Jaanuaris ja veebruaris jäid tuule kiirused alla 25m/s. Jaanuari ja veebruari tugevamad tuulepuhangud registreeriti Naissaare rannikujaamas: 12. jaanuaril 24,2 m/s  ja 21. veebruaril 20,2 m/s.

Alates 1961/1962 talvest on veel vähem päikest paistnud 22 korral. Sama palju päikeselisi tunde oli 2007/2008 talvel.

Päikesepaistet jagus talve jooksul paikkonniti erinevalt – mõnel pool oli mõnel kuul päikest normist enam, mõnel kuul aga normist vähem. Talvekuude kokkuvõttes oli Ida-Eestis päikesepaistelisi tunde enam-vähem normi jagu, Lääne-Eestis aga paistis päikest normist vähem.

Kõige rohkem paistis päikest veebruaris, Eesti keskmisena 60 tundi, s.o enam-vähem normi jagu (norm 63 tundi). Päikest paistis enam kuu teisel poolel, mil päikeseta olid üksikud päevad. Kuu esimesel poolel oli see vastupidine – päikest paistis vaid üksikutel päevadel.

Kõige päikesevaesem oli jaanuar, Eesti keskmisena paistis päikest 23 tundi ehk 70% normist (norm 33 tundi). Veel vähem on jaanuaris päikest paistnud 22 aastal. Sama palju päikesepaistelisi tunde oli 2018. aastal.

• Kõige vähem päikest paistis Ristna rannikujaamas, talvistel kuudel kokku 74 tundi.
• Kõige enam oli päikesepaistelisi tunde kolme talvekuu jooksul Lääne-Nigula meteoroloogiajaamas (123 tundi).

• Talve jooksul oli Viljandi meteoroloogiajaamas 59 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki.
• Sõrve rannikujaamas oli päikeseta päevi 38.