Metsaseire kaardilugu

Metsaseire on riikliku keskkonnaseire programmi allprogramm ning osa rahvusvahelisest programmist  ICP Forests  (International Co-operative Programme on Assessment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests).

Kõrvalasuval kaardil on toodud hetkel Eestis kasutusel olevad I ja II taseme metsaseire proovitükid. Proovitükil klõpsates avanevas hüpikaknas on toodud proovitüki põhiandmed.

Vastavalt keskkonnaseire seadusega ( RT I, 18.05.2016, 1 ) kehtestatud riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise korrale ( RT I, 25.01.2017, 9 ) on metsaseire ülesanded ja eesmärk:

1) metsade ja metsamuldade seisundi ja aineringe jälgimine ning toimuvate muutuste selgitamine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;

2) kliimamuutuste, õhusaaste ja muu inimtegevuse mõju selgitamine metsa ökosüsteemile;

3) metsakahjurite leviku kindlakstegemine, jälgimine ja analüüs.

Vastavalt metsaseire tegevustele püstitatud eesmärkidele, võib metsaseire programmi jagada kaheks tasemeks:

• I astme metsaseire ehk laiaulatuslik seire, mille eesmärgiks on koguda andmeid metsade seisundi, tervise ja elujõulisuse ajaliste ja ruumiliste muutuste kohta ning nende seoste kohta kahjustavate teguritega, sealhulgas keskkonna saastumisega ( ICP Forests );

• II astme metsaseire ehk intensiivseire, mille eesmärgiks on jälgida iseloomulikemates kasvukohtades ja tüüpilisemates metsakooslustes kasvavate puistute seisundit, teha kindlaks puistute seisundit ja metsamuldi mõjutav saastekoormus ning analüüsida metsade seisundi põhjuste ja tagajärgede seoseid ( ICP Forests ).

Allprogramm jaguneb erinevate seireliikide järgi seireteks järgmiselt:

• võra seisundi ja kahjustuste hindamine I ja II taseme proovitükkidel,
• okaste ja lehtede seire I ja II taseme proovitükkidel,
• juurdekasvu seire I ja II taseme proovitükkidel,
• metsamulla seire I ja II astme proovitükkidel,
• sademete seire ja sademetega langev saastekoormus II taseme proovitükkidel,
• alustaimestiku seire II taseme proovitükkidel,
• varise seire II taseme proovitükkidel,
• mullavee seire II taseme viiel proovitükil,
• meteoroloogiliste tingimuste seire II taseme Tõravere proovitükil.

Vastavalt esilekerkivatele vajadustele võib seiretegevusi programmi lisanduda või olemasolevad seiretegevused muutuda, et hoida allprogramm pidevalt ajakohane ja vajaduspõhine.

Võravaatluste tulemuste kohta on koostatud kõrvalasuv kaart. Kaardile kantud I taseme proovitüki peale klõpsates avaneb hüpikaken. Hüpikakna esimesel lehel on proovitüki üldkirjeldus metsaregistrist. Teisel lehel on joonised okka/lehekao kohta. Joonised on tehtud ka ajalooliste proovitükkide (mida enam ei kasutata) kohta. Jooniste y-teljel on proovitüki puude keskmine okka/lehekadu võra ülemises kolmandikus protsentides. X-teljel on aasta. Joonised on tehtud puuliikide kaupa.

Igal aastal hinnatakse I astme metsaseire vaatluspuudel:

• okka/lehe kadu (defoliatsioon) puu elusvōras, kusjuures sellest tingitud võra kahjustusastet hinnatakse 5-pallilises skaalas (0 – okka/lehe kadu puudub kui see on kuni 10%; 1 – okka/lehe kadu on nõrk kui see on 11–25%; 2 – okka/lehe kadu on mõõdukas kui see on 26–60%; 3 – okka/lehe kadu on tugev kui see on üle 60%; 4 – puu on surnud);  lisavōrsete esinemine kuuskede vōras; okaste vanus (ainult männil); okaspuudel hinnatakse ka puude õitsemise ja käbikandvuse intensiivsus.

• Vaatluspuude kahjustuste hindamisel märgitakse järgmised osad:  puu kahjustatud osa, kahjustuse sümptom, kahjustuse avaldumine, kahjustuse koht, kahjustuse vanus, kahjustuse põhjus -nimetus  ja kahjustuse ulatus.

• Iga 5 aasta järel mõõdetakse kõigil proovitükkidel kõigi puude rinnasdiameeter ja kõrgus iga üksiku puu ja samuti kogu puistu juurdekasvu määramiseks.

2024. a I astme metsaseire vaatluspunktides tehtud hinnangute põhjal saab märkida, et hariliku männi seisund järk-järgult halveneb. Terveid puid (okkakadu 0–10%) oli vaatlusaluste mändide hulgas 38,6% ja nõrga okkakaoga (11–25%) mände oli 52,7%. Mändide okkakao tõusu olulistemaks põhjusteks olid lumi, torm, konkurents (piitsutamine) ja võrsevähk (tekitajaks Gremmeniella abietina).

Hariliku kuuse seisund on stabiliseerunud ja on märgata paranemise märke. 2024. aastal oli kahjustamata võradega kuuski 40,4% ja 10–25% okkakaoga 44%. Kuuskede halb seisund on osaliselt tingitud kuuse-kooreüraski (Ips typographus) ja juurepessu (Heterobasidion spp.) tekitatud kahjust, aga ka loomulikust puistute vananemisest. 56% vaatlusalustest kuuskedest on vanemad kui 60 aastat ja 34% vanemad kui 80 aastat.

Lehekao järgi hinnates kaskede seisund halvenes 6,1% võrra ja võrreldes 2022. aastaga lausa 19,5% võrra. Lehtpuudel, eriti kaskedel võib endiselt leida arvukalt külmavaksikuid (Operophtera fagata ja Operophtera brumata). Samuti soodustas soe ja sademeterohke suvi kaselehtedel kase-leherooste (Melampsoridium botulinum) teket.

II astme vaatlusalustes männikutes on tavapäraselt olnud okkakadu suurem kui kuusikutes. Peamiseks põhjuseks on vananevad puistud, samuti mõjutas 2023. a detsembri raske lumi puude võrade seisundit, eriti Lõuna-Eesti männikutes. 14% Pikasilla ja 24% Karula prooviala vaatluspuudest esineb lume poolt tekitatud kahjustusi, sealhulgas murdunud puid.

II astme metsaseire kuusikute seisund 2024. aastal mõnevõrra langes. Põhjuseks on Karepa kuusikut varasematel aastatel rünnanud putukkahjurid (Polygraphus poligraphus, Ips typographus). Üraskite poolt hukatud puud on tekitanud puistusse häile, mistõttu on prooviala paremini avatud tuultele. Tugev tuul ja konkurentsist tingitud piitsutamine tekitab omakorda mehaanilisi vigastusi ja okkakadu.

Kolmel järgneval joonisel on toodud 2024. aasta hariliku männi, hariliku kuuse ja lehtpuude võra ülemise kolmandiku keskmine defoliatsioon I taseme proovitükkide kaupa.

Kahel järgneval joonisel on toodud 2024. aasta hariliku männi ja hariliku kuuse käbikandvuse intensiivsus.

I taseme proovitükkide metsamullaseire tulemuste tutvustamiseks on loodud kõrvalasuv kaart. Proovitükile klikkides avaneb hüpikaken, kus esimesel lehel on nähtav proovitüki üldinfo, teisel lehel mullakaeve pilt (kohati ka metsapilt) koos mulla infoga ning kolmandal lehel joonised analüüsitulemuste kohta. Tuleb silmas pidada, et tulpdiagrammid on tehtud horisontide võrdlemiseks erinevate mõõtmisperioodide vahel.

Aastatel 2020–2023 viidi metsamullaseire uuringud läbi 101 I taseme metsaseire proovitükil. Kokku võeti proovitükkidelt 3035 proovi, millest moodustati 607 koondproovi. Kõik proovid on analüüsitud EKUK Tartu filiaalis.

I taseme metsaseire proovitükkide muldkatte uurimiseks rajatakse esmalt vaatluspunkti keskosa läheduses ja neljas erinevas ilmakaares kaeved. Sõltuvalt mulla lähtekivimi iseloomust ja lasuvussügavusest, samuti veeoludest, kujuneb uurimissügavus (enamasti 80-100 cm). Kaevetest võetakse mullaproovid keemiliseks analüüsimiseks kõdust erinevate allkihtide kaupa ja mineraalsetest horisontidest fikseeritud sügavustest (0-5, 5-10, 10-20, 20-40, 40-80 cm) nagu näeb ette rahvusvaheline metoodika. Peale selle mõõdetakse iga kaeve igast ilmakaarest 6 ja 12 m kauguselt metsakõdu tüsedus kõigis kõdu allhorisontides. Kogutud mullaproovide edaspidine käitlemine ja analüüsimine toimub vastavalt rahvusvahelisele metoodikale. ( ICP Forests juhend )

II taseme metsaseire proovitükkidel toimusid metsamulla uuringud viimati aastatel 2010-2011, alljärgnevalt on kirjeldatud varasem metoodika. Muldkatte uurimiseks/kirjeldamiseks rajatakse esmalt vaatluspunkti keskosa läheduses sügavkaeve. Sõltuvalt mulla lähtekivimi iseloomust ja lasuvussügavusest, samuti veeoludest, kujuneb uurimissügavus (enamasti kuni 1,5 m). Mullaprofiili kohta koostatakse detailne morfoloogiline kirjeldus geneetiliste horisontide kaupa ja võetakse proovid laboratoorseks analüüsimiseks samuti geneetiliste horisontide kaupa vastavalt rahvusvahelisele metoodikale ( Guidlines for forest soil profile description , 2006). Mulla mineraalsetest horisontidest võetakse lasuvustiheduse proovid viies korduses. Lisaks põhikaevele tehakse viies valitud punktis detailsed kõdu-uuringud ning rajatakse 24 abikaevet, millest võetakse mullaproovid fikseeritud sügavuste kaupa. Kõdu jaotatakse kolmeks kihiks, mineraalmullast võetakse proovid viiest erinevast kihist (0-5, 5-10, 10-20, 20-40, 40-80 cm) ( Manual on methods and criteria for harmonied sampling, assessment, monitoring and analysis of the effects of air pollution on forests , 2006). Kogutud mullaproovide edaspidine käitlemine ja analüüsimine toimub vastavalt eespoolnimetatud metoodikale ning selles esitatud analüüsiplaanile ja meetoditele.

Kahe mullaseire perioodi vahel ei ole metsamulla happesus oluliselt muutunud. Metasakõdu keskmine pH on 3,58, mineraalmulla kuni 20 cm kihis 4,63 ja turvasmuldades 4,25. Tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti metsamuldade kõduhorisont ja turvasmullad on tugevasti happelised ja mineraalmulla pealmine kiht mõõdukalt happeline.

Ekstraheeritud (ing. keeles extractable) üldlämmastiku sisaldus on aastate jooksul mõnevõrra rohkem muutunud. N _üld  tõusis metsakõdus 3%, II seireringi aeg oli kontsentratsioon 14,6 g/kg ja nüüd 15,1 g/kg. Mineraalmulla pealmistes kihtides (0–10 cm) oli kasv veelgi suurem, lämmastikusisaldus paranes 9% võrra. Turvasmuldade puhul olid II ja III ringi tulemused vastavalt 21,8 g/kg ja 21.3 g/kg.

Kõrge happesusega muldades toimub üldiselt fosfori kumuleerumine, mida näitavad ka analüüsitud muldade tulemused. Mullaproovidest ekstraheeritud fosfori sisaldus on aastate jooksul suurenenud nii mulla orgaanilises kui ka mineraalsed osas. Keskmine fosfori sisaldus kasvas metsakõdus 15 aastaga 9,5% (843 ja 923 mg/kg). Mulla mineraalses osas (0–10 cm) oli tõus 7%. II seire ringi aeg oli keskmine fosfori sisaldus 10 cm mineraalmulla kihis 218 ja III seire aeg 235 mg/kg. Kõige suurem fosfori tõus toimus turvasmuldades, keskmised näitajad vastavalt 500 ja 609 mg/kg.

Kolmas peamine toitaine mullas on kaalium, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks. Tegemist on elemendiga, mis ei ole väga liikuv (va. liivased mullad) ja pigem adsorbeerub mullaosakestele. Tulemused näitavad, et mullaproovidest ekstraheeritud kaaliumi sisaldus on ajas kasvanud, aga asenduskaalium (ing. keeles exchangeable potassium) on kahanenud. II ja III seireperioodi vahel suurenes ekstraheeritud kaaliumi kontsentratsioon kõduhorisontides keskmiselt 9% (800 ja 875 mg/kg) ja mineraalmulla pealmises 10 cm kihis 19% (527 ja 627 mg/kg). Suurim muutus toimus turvasmuldades, kus ekstraheeritud kaaliumi tase tõusis 69%, vastavalt kogused 164 mg/kg (II seire) ja 278 mg/kg (III seire). Asenduskaaliumi puhul toimus kaaliumiioonide suur langus – mineraalmulla pealmises 10 cm kihis vähenes sisaldus 13% (0,067 ja 0,058 cmol + /kg), kõdukihtides 21% (1,206 ja 0,955 cmol + /kg) ja turvasmuldades 33% (0,214 ja 0,144 cmol + /kg). Põhjuseid suures muutuses võib olla mitmeid, kuid ühena neist on tõenäoliselt pikaajaline sademetevaene periood. Suvisel ajal, eriti põuastel aastatel, võib juhtuda olukord, kus vesi aurustub ja väheneb kaaliumi liikumine vahetuskompleksis. Seetõttu jäävad kaaliumi ioonid kontsentreeritud olekusse ehk sisuliselt nad muutuvad ekstraheeritud kaaliumiks. Samuti vedeliku vaeguse tõttu mineraalide lagunemine aeglustub ja väheneb kaaliumi vabanemine.

Kui N, P, K sisaldus oli kõrgem mulla pealmistes horisontides, siis kaltsiumi ja magneesiumi on pigem rohkem lähtekivimile lähemal. Võrreldes metsakõdu lagunemisastmeid, selgub, et halvasti lagunenud materjalis on Ca ja Mg sisaldus ligi kaks korda suurem. 15 aastase perioodi tulemused sarnanevad kaaliumi muutustele. Kui ekstraheeritud Ca ja Mg sisaldus tõusis mulla orgaanilistes kihtides ja kahanes mineraalkihtides, siis asenduselemendid vähenesid kõigis kihtides. Ekstraheeritud Ca tõusis sellel perioodil metsakõdus 8% (vastavalt 6002 ja 6496 mg/kg), turvasmuldades 12% (16701 ja 18719 mg/kg) ning vähenes mineraalmulla 10 cm kihis 12 % (685 ja 604 mg/kg). Asenduskaltsium langes metsakõdus 12% (23,9 ja 21,1 cmol+/kg), turvasmuldades 30% (77,5 ja 53,9 cmol+/kg) ja mineraalmulla 20 cm kihis 2% (7,8 ja 7,7 cmol+/kg). Ekstraheeritud magneesiumi sisaldus tõusis metsakõdus 15% (690 ja 793 mg/kg), turvasmuldades 9% (910 ja 994 mg/kg) ja vähenes mineraalmulla 10 cm kihis 6,5% (668 ja 625 mg/kg). Asendusmagneesium vähenes metsakõdus 20% (3,7 ja 3,0 cmol+/kg), turvasmuldades 24% (5,8 ja 4,4 cmol+/kg) ja mineraalmulla pealmises 20 cm kihis 19% (1,04 ja 0,84 cmol+/kg).

Naatriumi vajavad taimed elutegevuseks vähem kui eelpool kirjeldatud makroelemente. Siiski on ta oluline komponent vee reguleerimisel ja osaleb teatud määral juurestiku ja rakumembraanide töödes. Asendusnaatriumi sisaldus on II ja III seireringi vahel rohkem muutunud. Mulla orgaanilistes kihtides on naatriumisisaldus langenud, mineraalmullas (0–20 cm) tõusnud. II seireringi aeg oli keskmine kõduhorisontide naatriumisisaldus 0,24 cmol+/kg, III seirering 0,14 cmol+/kg, turvasmuldades vastavalt 0,25 ja 0,16 cmol+/kg ja mineraalmullas 0,020 ja 0,026 cmol+/kg. Võrreldes teiste makrotoitainetega on asendusnaatriumi kogused metsamullas madalad.

III seireringi aeg uuriti raskmetalle (Cd, Pb, Al) ja mikroelemente (Cu, Zn, Fe, Mn) metsakõdu kihtidest, turvasmuldadest kuni 80 cm sügavuseni ja mineraalmulla pealmisest 10 cm kihist. Raskmetallide puhul tuleb arvestada seda, et metoodika ja tehnoloogia on aastatega täpsemaks muutunud ja kui II seireringi aeg kaadmiumi puhul veel ei suudetud tuvastada ligi kolmandiku proovide analüüsitulemusi, siis III seireringi aeg saadi täpsed väärtused. Juhul kui tulemus jäi alla seadme tuvastuspiiri, kasutati arvutustes 50% seadme määramispiirist, mis võib mõjutada lõpptulemusi ja seetõttu võivad perioodide vahelised tulemuste erinevused mõnevõrra suureneda.

Aastate jooksul on ekstraheeritud kaadmiumi sisaldus tõusnud nii mineraalmullas, turvasmuldades kui ka metsakõdu kihtides. Suurim tõus toimus mineraalmullas, kus kaadmiumi sisaldus kasvas 122% (0,054 ja 0,120 mg/kg), turvasmuldades tõusis 82% (0,151 ja 0,275 mg/kg) ja kõdukihtides 37% (0,360 ja 0,494 mg/kg).

Kõduhorisontide keskmine plii sisaldus langes 6,5% (vastavalt 28,6 ja 26,7 mg/kg). Suurim muutus oli keskmiselt lagunenud kõduhorisondis, kus plii tase langes 33%. Mineraalmullas plii kontsentratsioon tõusis 17% (9,7 ja 11,4 mg/kg). Turvasmuldades tõusis plii tase 49% (11,4 ja 17,0 mg/kg). Turvasmuldades on plii kontsentratsioon kordades kõrgem mulla ülemistes horisontides, kus keskmine sisaldus on 36,1 mg/kg, aga 40–80 cm kihis vaid 2,8 mg/kg.

Asendusalumiiniumi sisaldus langes nii orgaanilises- kui ka mineraalmullas. Kõdukihtides oli kontsentratsioon 46,5% (3,0 ja 1,6 cmol+/kg), turvasmuldades 44% (1,37 ja 0,77 cmol+/kg) ja mineraalmullas 19% madalam (0,60 ja 0,49 cmol+/kg).

 Ekstraheeritud vase kontsentratsioon tõusis kõduhorisontides 7% (7,04 ja 7,53 mg/kg) ja turvasmuldades 17% (5,63 ja 6,58 mg/kg), kuid vähenes mineraalmullas 8% (4,01 ja 3,69 mg/kg).

Turvasmuldade ekstraheeritud tsingi sisaldus on võrreldes eelmise perioodiga tõusnud 78% (9,34 ja 16,64 mg/kg). Mineraalmuldade kõduhorisontides ja mineraalsetes kihtides oli tõus väiksem, vastavalt 16% ja 7%. Turvasmuldade tsingi kontsentratsiooni tõus tundub küll kõrge, kuid võrreldes kõduhorisontidega (keskmine 40,5 mg/kg) on sisaldus ligi kolm korda madalam.

Asendusraua sisaldus on tugevalt langenud kõdukihtides ja turvasmuldades, kuid samavõrra tõusnud mineraalmulla pealmistes kihtides. Metsakõdu keskmine asendusraua sisaldus langes 39% (0,31 ja 0,19 cmol+/kg) ja turvasmuldades 32% (0,18 ja 0,13 cmol+/kg) ning mineraalmullas tõusis 30% (0,04 ja 0,05 cmol+/kg).

Asendusmangaani sisaldus mullas ja mullavees on väga madal ja tihtipeale jäävad väärtused alla mõõteseadme määramispiiri. Sarnaselt asendusrauale langes metsakõdus mangaani sisaldus 39% (0,32 ja 0,20 cmol+/kg) ja turvasmuldades 35% (0,05 ja 0,03 cmol+/kg). Samuti langes mineraalmulla kontsentratsioon 12% (0,019 ja 0,017 cmol+/kg). Mangaani puhul analüüsiti ka ekstraheerimise tulemusi, mis näitasid kõduhorisontides 10% langust (267 ja 239 mg/kg. Samas turvasmuldade Mn kontsentratsioon tõusis 45% (83,9 ja 121,6 mg/kg) ning mineraalmuldades samuti tõusis 1,6% (132,2 ja 134,3 mg/kg).

Raskmetallide ja mikroelementide kohta on keskkonnaministri poolt kinnitatud 28.06.2019 määrus nr 26 „ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.” Vaatamata sellele, et raskmetallide sisaldus on üldjuhul ekstraheeritud elementide puhul tõusnud, saame öelda, et muldade tervislik seisund on hea ja vastab piirnormidele. 607-st proovist vaid üksikud ületavad sihtarvu. Elumaale kehtestatud piirarvudeni metsamulla seire tulemused ei küüni.

Metsamulla süsiniku sisaldust analüüsiti kõigist mineraalmulla kihtidest ja turvasmuldadest kuni 80 cm sügavuseni ning samuti metsakõdu kihtidest. Tuleb ära märkida, et proovitükkide süsiniku varud on arvutatud kuni 80 cm sügavuse kaeve ja lisaks sellel oleva kõduhorisondi kohta. Süsinikusisaldus on mõnevõrra kasvanud kõduhorisontides ja mulla mineraalsetes kihtides, turvasmuldades jäi kontsentratsioon samale tasemele. Metsakõdus tõusis süsiniku sisaldus 4% (vastavalt 400 ja 416 g/kg) ja mineraalsetes kihtides 4,7% (18,8 ja 23,1 g/kg). Turvasmuldade keskmine süsinikusisaldus 80 cm kihis oli II seireringi aeg 480 g/kg ja III seireringi aeg 479 g/kg. Arvutused näitavad, et proovitükkide keskmine süsinikuvaru 80 cm mullakihis oli II SR ajal 19,0 kgC/m2  ja III SR 20,6 kgC/m2 , seega on toimunud 7,7% tõus. Turvasmuldade süsinikuvaru eraldivõetuna näitab 1,5% langust, keskmine on vähenenud 54,3lt 53,5 kgC/m2 . Vaatamata sellele, et viimase 15 aasta jooksul on 40% seirealadel toimunud kas harvendus- või lageraie, saame öelda, et muldade süsinikuvarud ei ole vähenenud. Muld seob varasemast mõnevõrra rohkem süsinikku, mis on igati positiivne mulla tervise ja kliimaeesmärkide täitmise seisukohast.

Klõpsates kõrvalasuva kaardi II taseme proovitükile avaneb hüpikaken. Esimesel lehel on proovitüki üldandmed, teisel lehel okkaseire analüüside tulemused.

Iga 2 aasta järel võetakse iga II taseme metsaseire proovitüki kohta viie alalise tähistusega puu võrast okkaproovid ja tehakse okaste keemiline analüüs. Analüüsiks võetakse külgokste tipmised võrsed. Proovivõrsete lõikamiseks kasvava puu võrast on kasutada kuni 17 m pikkune kerge kokkupandav fiiberlatt selle külge kinnitatud oksalõikuriga. Kõrgematelt puudelt proovide kogumiseks kasutatakse lisaks fiiberlatile puudele ronimiseks teraslintidega ronimisraudu. Proovioksad võetakse võimalikult võra ülemisest kolmandikust järgides proovivõtule kehtestatud nõudeid. Proovipuud on valitud proovitüki vahetust lähedusest või nn. puhveralalt pidades silmas, et valitud puud oleksid antud proovitüki puistule tüüpilised nii kasvu kui tervisliku seisundi poolest. Okkaproovide keemilisel analüüsil määratakse vastavalt rahvusvahelise programmi  ICP Forests metoodikatele  EKUK Tartu filiaali laboratooriumis tellimustööna järgmiste elementide sisaldus: N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn, TOC (üldorgaaniline süsinik), B, Cd, Pb, Hg, Ni, Cr.

Võrreldes toiteelementide sisaldust toitumistasemetega, peab märkima, et männikutes on esimese aasta okastes lämmastiku sisaldus kriitilisel tasemel kõigil vaatlusaladel (13–14 mg/g). Kuusikute osas on okaste lämmastiku sisaldus langenud ja optimaalse taseme alumisel piiril on vaid Tõravere prooviala. Üldiselt võib öelda, et enamus vaatlusaladel on lämmastiku sisaldus esimese aasta okastes langenud võrreldes eelmise perioodiga. Lämmastiku sisaldus on vanemates okastes üldiselt samal tasemel.

Ülejäänud põhitoiteelementide osas võib öelda, et mändide okastes esineb fosforit optimaalsel tasemel, kaaliumi sisaldus on Vihulas ja Pikasillal küll paranenud, kuid jääb siiski kriitilisele tasemele. Karulas kaaliumi sisaldus langes. Kaltsiumi esineb männi okastes optimaalselt, kuusikutes on sisaldus isegi mõnevõrra suurem. Euroopa kriteeriumitest lähtudes on vaadeldud kuusikute ja männikute okastes enamikel juhtudest tegemist väävli sisalduse defitsiidiga.

Raskmetallide sisaldus okka vanusega enamasti tõuseb nii kuuse kui männi osas, s.t. aastatega toimub raskmetallide ladestumine okastes. Erandiks on okaspuude vasesisaldus ja tsingisisaldus, mis vanemates okastes langeb või jääb samale tasemele. Raskmetallide sisaldus võib olla indikaator nii looduslikest kui ka inimtekkelistest mõjudest. Võib öelda, et okkaseire käigus analüüsitud elementidest peaaegu kõik raskmetallid on madala kontsentratsiooniga ja ei avalda olulist mõju puude kasvule. Erandiks on mangaani ja alumiiniumi kontsentratsioon okastes. Mangaan on mikrotoitaine, kuid kõrgetes kogustes võib muutuda toksiliseks. Looduses jääb tase enamasti vahemikku 50–500 mg/kg kuivkaalus. Mangaani tase Lõuna-Eesti proovialadel ületab loomulikku looduslikku taset nii vanemates kui ka nooremates okastes, mille tagajärjel võib toitainete (kaltsium, magneesium) omastamine aeglustuda. Alumiinium ei ole taimedele vajalik, kuid happelises keskkonnas muutub see liikuvaks ja toksiliseks. Toksilisuse künnis on varieeruv, kuid 200–500 mg/kg kuivkaalus võib viidata riskile. Vaatlusalustes männikutes jääb alumiiniumi kontsentratsioon eelpoolmainitud vahemikku, mis tõttu võivad juured kahjustuda ja toitainete omastamine väheneda.

Kõrvalasuval kaardil on toodud II taseme metsaseire proovitükkide sademeteseire keemiliste analüüside tulemused aastate kaupa.

Aastaringselt, kuude viisi kogutakse II taseme metsaseire proovitükkidelt keemiliseks analüüsiks puude võrade alt nn võravett ja proovitükile võimalikult lähedalt kas avamaalt või mõnest suuremast häilust sademete avamaavett. Sademeproove kogutakse männi proovitükkidelt Sagadis, Vihulas, Pikasillal ja Karulas ning kuuse proovitükkidelt Karepal ja Tõraveres. Sügisest suveni toimub sademete kogumine kord kuus, suveperioodil (juuni, juuli, august) kaks korda kuus. Sademetevee kogumispudelid on valguse juurdepääsu eest kaitstud. Vältimaks mehhaaniliste lisandite (okkad, puukoore tükid, oksad jne) ja putukate sattumist kogumisnõusse, on lehtrites poorne inertne täidis. Sügisest suveni kasutatakse sademete kogumiseks kilekotte, mis paigaldatakse ämbri sisse (lumekogur). Iga proovitüki kohta on 5 vihmaveekogurit või 4 lumekogurit avamaasademete kogumiseks ja 20 vihmaveekogurit või 8 lumekogurit võravee kogumiseks.

Joonistel võib täheldada mitmete näitajate järsku langust 1999. aastal. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et 1999. aastal võeti laboris kasutusele täpsem analüüsimetoodika. Erinevate näitajate (näiteks ammooniumlämmastik) kohatised kõrged väärtused on üldiselt tingitud lindude väljaheite ja muu säärase sattumisest sademekogujasse.

Sademeteseire kuuel II astme metsaseire proovitükil näitas, et kõige sademeterikkamad kuud olid juuli ja august, samas kui märts ja mai olid sademetevaesemad. Üldiselt jäid sademete kogused Eesti keskmise piiresse ja pikemaid põuaperioode ei esinenud. Sademete pH kõikus 2024. a puistutes üldjuhul vahemikus nõrgalt happelisest kuni nõrgalt aluseliseni, jäädes aasta keskmisena kõigil juhtudel neutraalseks loetavasse pH vahemikku (pH 5,5─6,5). Lämmastikuühendite ja teiste keemiliste elementide kontsentratsioonid olid valdavalt madalad, kuid suurenesid kuudel, mil sademete hulk oli väiksem.

Lämmastikuühendite saastekoormuse osas võib täheldada, et see on suurem soojematel kuudel, maist septembrini ja väiksem talvekuudel ning üldiselt on lämmastikuühendite depositsioon suurem avamaal kui võrade all. Ammooniumlämmastiku aastane suurim depositsioon avamaal (7,43 kg/ha/a) ja võrade all (2,22 kg/ha/a) oli Tõraveres. Aasta madalaim ammooniumlämmastiku depositsioon avamaal oli (1,88 kg/ha/a) Pikasillal ja võrade all Sagadis (1,04 kg/ha/a).

Kõrgeim nitraatlämmastiku depositsioon avamaal oli Tõraveres (1,31 kg/ha/a) ning madalaim Pikasillas (1,18 kg/ha/a), võrade all kõrgeim Pikasillas (0,78 kg/ha/a) ja madalaim Tõraveres (0,34 kg/ha/a). Suurim üldlämmastiku depositsioon avamaal (13,98 kg/ha/a) ja võrade all (5,36 kg/ha/a) oli Tõraveres ning väikseim avamaal Pikasillas (4,60 kg/ha/a) ja võrade all Vihulas (3,39 kg/ha/a). Kuna lämmmastikuühendite depositsioon on suurem avamaal kui võrade all, siis võib eeltoodust järeldada, et suur osa lämmastikuühenditest peetakse kinni puude võrades, kus see kasutatakse toitumiseks puude okaste ja võras kasvavate alamate taimede poolt (nt vetikad). 2024. aastal on märgata ammooniumlämmastiku kasvu Tõravere ja Karula avamaa proovialadel. Väga kõrge kontsentratsioon oli ka Sagadi juulikuises proovis, mis oli tugevalt saastatud lindude väljaheidete poolt ja seetõttu proovi tulemusi koormuste arvutamisel ei arvestatud. Tõraveres ja Karulas võis ammooniumlämmastiku kasvu taga olla sama põhjus, kuid reostus oli väiksem. Saastatud proovides oli kõrge ka üldfosfori tase, mis lubabki eeldada, et lehtritesse kogunenud väljaheited hakkasid peale sadu kiiresti lagunema ja mõjutasid proovide tulemusi. Tegemist on tavapärase olukorraga suvisel perioodil ja kui vaadata lämmastikuühendite kontsentratsioone läbi aasta, siis olukord on Eestis hea.

Analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et sulfaatse väävli (SO4-S) sisaldus nii avamaa kui ka võravee sademete proovides on madal. Viimastel aastatel on sulfaatse väävli aastane koormus jäänud üldiselt 1,5–2 kg/ha piiresse.

Suurim Cl- koormus avamaal oli 4,94 kg/ha/a Sagadis ja võrade all 7,40 kg/ha/a Karepal ning väikseim avamaal 3,39 kg/ha/a Karulas ja võrade all 3,83 kg/ha/a samuti Karulas. Kloriidiioonide tase on aastate jooksul mõnevõrra kõikunud, kuid üldiselt võib öelda, et sisaldused on madalad. Põhja-Eestis on Cl- tase veidi kõrgem seetõttu, et mere lähedal on välisõhus kõrgem kloriidisisaldus.

Suurim kaltsiumi (Ca2+) koormus avamaal oli 7,37 kg/ha/a Pikasillal ja võrade all 5,99 kg/ha/a Karepal. Väikseim Ca2+ koormus avamaal oli 4,39 kg/ha/a Vihulas ja võrade all 4,02 kg/ha/a Tõraveres. Eestis on viimastel aastakümnetel tavaliselt jäänud kaltsiumi tase madala ja keskmise taseme piirile ehk 4–6 kg/ha/a. Pikasilla avamaa aastase kõrgema koormuse taga on märtsis ja mais esinenud kuivem periood, mille tõttu olid proovides kõrgemad kaltsiumi kontsentratsioonid.

Magneesiumi tase on Eesti sademetes olnud madal. Enamasti jäävad aastased koormused alla 1 kg/ha. 2024. a oli magneesiumi tase veidi kõrgem Pikasilla avamaal, tõusu põhjus on sama, mis kaltsiumi puhul.

Naatriumi tase sademetes on olnud üldiselt madal. Enamasti jäävad aastased avamaa sademete koormused 2 kg/ha lähedale ja võravee koormused 2–4 kg/ha vahele.

Tunduvalt suurem on depositsiooni koormus kaaliumi osas. Eriti intensiivne on väljaleostumine just kaaliumi osas kuusikuis, kus võrade all on kaaliumi depositsioon oluliselt suurem kui avamaal. Kaaliumi koormused Karepa avamaal 1,31 kg/ha/a ja võrade all 19,97 kg/ha/a, Tõravere avamaal 2,61 kg/ha/a ning võrade all 20,95 kg/ha/a. Männikute osas on võrade alt kogutud vee kaaliumi koormused olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilsed.

Suurim vees lahustunud süsiniku (DOC) koormus avamaal oli Pikasillal (22,51 kgC/ha/a) ja võrade all Karepal (69,18 kgC/ha/a).

Kõrvalasuval kaardil proovitükkidel klõpsates avaneb hüpikaken. Esimesel lehel on toodud proovitüki üldandmed ja teisel mullavee analüüsitulemuste 25-aasta trendid.

Igal aastal kogutakse külmumata mullaga aastaajal (enamasti aprillist kuni novembri lõpuni) metsa kõdukihi (kui see on olemas) alla ja mineraalmulla kahte kihti (10 ja 50 cm sügavusele) paigaldatud 0-pinge lüsimeetrite abil mullavee proovid laboratoorseks analüüsiks. Talviste lumesulavete proov kogutakse kevadel peale lumikatte kadumist ja maapinna sulamist. Proovitüki kohta moodustatakse 3 ühendproovi, iga kihi kohta üks. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu filiaali laboratooriumis tellimustööna järgmised parameetrid: elektrijuhtivus, aluselisus, pH, NH ₄ -N, NO ₃ -N, N _üld , P _üld  SO ₄ -S, K, Ca, Mg, Na, Cl, Al _üld , Fe, Cd, Mn, Pb, Zn, Cu ja DOC (vees lahustunud süsinik).

Mullaveeseire proovid koguti 2024 aastal kahelt Põhja-Eesti proovialalt (Sagadi, Vihula) ja kolmelt Lõuna-Eesti proovialalt (Tõravere 2, Pikasilla, Karula). Männikutes ja Tõravere kuusikus jäid toiteelementide ja ühendite kontsentratsioonid enamasti alla 2,5 mg/l, samas kui Karepa kuusikus olid Na ⁺ , Ca ²⁺ , Mg ²⁺ , Cl ^-  ja SO ₄ -S sisaldused oluliselt kõrgemad. Võrreldes 2023. aastaga olulisi muutuseid ei toimunud.

Pikaajaline metsa mullavee seire näitab, et sulfaatse väävli sisaldus gravitatsiooni vees on langenud nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti proovialadel. Langemistrendi näitavad veel kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi sisaldus Põhja-Eesti proovialade mullavees.

Kõrvalasuval kaardil saab valida, mis aasta alustaimestikuseire tulemusi vaadata. Ringi suurus näitab katvust ja number ringi kohal liikide arvu. Paremalt saab avada legendi.

Alustaimestikuseire tehakse iga 5 aasta järel. Alustaimestiku liigilist koosseisu ja taimeliikide katvust hinnatakse punkti- ehk nõelameetodil kõigi II astme metsaseire proovitükkide puhvertsoonides. Hindamine viiakse läbi igal katsealal neljas püsiruudus mõõtmetega 5x5m.

Männikutes paiknevate proovitükkide II-1, II-2, II-3 ja II-7 alustaimestiku liigiline koosseis on vaene – erinevatel proovitükkidel tuvastati 11–19 erinevat liiki taimi. Eelmise perioodiga (aastal 2019) võrreldes on taimeliikide arv suurenenud vaid proovitükil II-3. Alustaimestiku katvus on suurenenud võrreldes aastaga 2019 proovitükkidel II-1 ja II-2. Proovitükil II-3 jäi alustaimestiku katvus võrreldes 2019 aastaga samaks ning proovitükil II-7 katvus vähenes. Suurima katvusega taimerühmaks oli sammaltaimed ja nendest suurima katvusega liikideks olid harilik laanik (Hylocomium splendens) ja harilik palusammal (Pleurozium schreberi). Rohttaimedest olid suurima katvusega harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea).

Kuusikutes paiknevad proovitükid II-8 ja II-10, viimasel toimus alustaimestiku liigilise koosseisu uurimine esimest korda ning proovitükil II-9 uurimine lõpetati. Kuusikutes paiknevate proovitükkide II-8 ja II-10 alustaimestiku liigiline koosseis on rikkalikum kui männikutes – tuvastati vastavalt 40 ja 37 liiki. Alustaimestiku katvus on kuusikutes madalam kui männikutes, proovitükil II-8 on alustaimestiku katvus suurenenud 10% võrreldes aastaga 2019. Proovitükil II-10 on alustaimestiku katvus üpris madal – 38,8%.

Kuusikutes oli mõlemal proovitükil suurima katvusega liigiks harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), mille katvus proovitükil II-8 oli keskmiselt 46,3% ning proovitükil II-10 12,3%. Lisaks harilikule jänesekapsale leidus rohttaimedest, mis katsid üle 10%, proovitükil II-8 leselehte (Maianthemum bifolium) keskmiselt 20%, harilikku kuldvitsa (Solidago virgaurea) keskmiselt 11,3% ning võsaülast (Anemone nemorosa) keskmiselt 10,8%. Proovitükil II-10 leidus lisaks jänesekapsale leselehte keskmiselt 4,3% ning harilikku naistesõnajalga (Athyrium filix-femina) keskmiselt 4%. Sammaltaimedest oli proovitükil II-8 suurima katvusega liigiks metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mille katvus oli keskmiselt 28%, harilik laanik (Hylocomium splendens) katvusega 19,8% ning mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) katvusega 19,8%. Proovitükil II-10 oli suurima katvusega sammaltaimede liigiks kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) katvusega keskmiselt 19,3% ning metsakäharik katvusega 16,8%.