Soo aastaraamat 2020

Aastaraamatus on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogiliste vaatluste tulemused. Andmed on esitatud tabelitena, mille numeratsioon järgib varasemate aastaraamatute traditsiooni. Sellest tulenevalt ei ole tänapäeval kasutuses enam tabel 2, tabel 9 ja tabel 10.

Tooma soojaamas teostati 2020. aastal veetaseme mõõtmisi põhjaveekaevudes, laugastel, soo-pinnaveekaevudes ning kuues veetaseme jaamas kraavidel ja ojadel. Veetaseme jaamades arvutati ka äravool. Männikjärve rabas mõõdeti aurumist, pinnase külmumist, lume kõrgust ja veetaseme sõltuvust sademetest. Meteoroloogilisi mõõtmisi teostati mineraalmaal automatiseeritult ning Männikjärve rabas manuaalselt.

Aasta oli soe, ületades ka pikaajalisi keskmisi temperatuure, kuid maksimume ja miinimume ei ületatud. Talvised külmakraadid ja lumikate jäid tagasihoidlikuks ning kevadine suurvesi jäi ära. Aasta oli sademeterohke ja veetasemed mõõtepunktides tavapärasest kõrgemad, ületades ka pikaajalisi keskmisi. Kobraste ehitustegevus oli endiselt aktiivne laienedes üha suuremale territooriumile.

Ülevaade Endla soostiku hüdrometeoroloogilisest režiimist 2019–2020 (TABEL 1a ja 1b).

Tabelites (TABEL 3a ja 3b) toodud ööpäevased sademed ja kuu sademete summad on mõõdetud sadememõõturitega, mis paiknevad järgmiselt: nr.1 (meteoväljak rabas); nr.2 (meteoväljak mineraalmaal); nr.4 (II veemõõtesiht, mõõtekaev 218); nr.5 (II veemõõtesiht, mõõtekaev 222). Vaatlused toimusid aastaringselt mineraalmaa meteoväljakul (üks vaatlusaeg ööpäevas) ja 1. maist kuni 31. oktoobrini raba meteoväljakul (üks vaatlusaeg ööpäevas) ning mõõtekaevude 218 ja 222 juures (summaarsed sadememõõturid, vaatlusaeg iga kolme päeva järel). Aasta kõige suurem sademete hulk oli juulis ja pikim sademeteta periood algas 23. mail ning kestis 13 päeva. Aastane sademete hulk moodustas pikaajalisest keskmisest 133% ja oli ka tunduvalt suurem kui eelnenud aastal.

Tabelis (TABEL 4) on toodud erinevatel raba mikromaastikel ja metsas tehtud lumemõõdistamiste andmed lume sügavuse, tiheduse ja veevaru kohta. Lumemõõdistamisega alustatakse siis, kui lumega kaetuse aste on üle 6 palli ja vaatlusväljakul on lume paksus vähemalt 5 cm. Lund mõõdetakse iga kuu 10., 20. ja viimasel päeval. Kevadise sulaperioodi saabumisel toimuvad mõõtmised iga viie päeva tagant. Aasta oli väga lumevaene ja lumeperiood peaaegu olematu. Lume mõõdistamist sai teostada vaid 31.12 ja maksimaalseks kõrguseks mõõdeti 8 cm ning maksimaalne veevaru oli 18 mm.

Tabelis (TABEL 5) on toodud ööpäeva keskmised äravoolud (l/s). Äravool, mis on väiksem kui 0,001 l/s on märgitud 0,0. Äravoolu puudumine on tähistatud kaldkriipsuga (/). Alla on kriipsutatud vooluhulgad neil päevadel, millal on registreeritud kuu maksimaalne ja minimaalne äravool. Äravool on arvutatud Thomsoni valemiga ülevoolukilbi veetaseme alusel, väljaarvatud Tulijärve hüdromeetriajaam kus äravool on arvutatud mõõdetud vooluhulkade alusel.

Tabelis (TABEL 6) on toodud käesoleva aasta ja pikaajalise vaatlusperioodi äravoolude andmed nii jäävaba kui ka talvise perioodi kohta. Lisaks on tabelis toodud järgmised näitajad: W (aastane äravool); M (äravoolumoodul); H (äravoolukiht); F (valgala pindala). Hüdromeetriajaamade aasta keskmised äravoolud olid suuremad eelnevast aastast, ületades ka pikaajalisi keskmisi. Äravoolude maksimumid esinesid veebruaris ja märtsis, olles väiksemad kui eelneval aastal ning varasemaid maksimaalseid ei ületanud. Jäävaba perioodi äravooluta päevade arvud olid väiksemad eelnevast aastast ning varasemat vaatlusperioodide miinimume ei ületanud. Pikim äravooluta periood 169 päeva esines hüdromeetriajaamas Tooma-IV.

Tabelis (TABEL 7) on toodud auramise dekaadi, kuu ja vaatlusperioodi summad (mm). Auramismõõtja GGI-B-1000 asub peenar-älve mikromaastikul (meteoväljak rabas). Aurumismõõtmisi teostati iga viie päeva tagant ja auramine on arvestatud nelja lüsimeetri keskmisest. Auramismõõtja GGI-3000 asub peenar-lauka mikromaastikul (laukas), aurumist mõõdeti üks kord päevas. Juhul kui auramist ei ole mõõdetud, on dekaadi indeksina märgitud päevade arv, millal vaatlust tehti. Aurumine rabapinnalt ja laukalt oli pisut suurem kui eelneval aastal, kuid pikaajalist aastate keskmist ei ületanud. Suurima aurumisega kuudeks läbi aastate on olnud juuni ja juuli. Aastal 2020 oli suurima aurumisega kuuks juuni, mil kuu aurumiste summaks saadi 189,4 mm.

Tabelis (TABEL 8) on toodud andmed soovee taseme kohta mõõtekaevudes ja laugastes. Veetasemed on arvestatud soopinna keskmisest kõrgusest mõõtekaevu ümbruses.

Männikjärve ja Linnusaare raba veetasemete mõõtmiseks on 11 mõõtekaevu, 5 laukavaia ja latt Mustjões. Veetaset mõõdavad salvestid, mis fikseerivad andmed tunnise intervalliga. Aasta oli sademeterohke ja sageli olid saju kogused suured, ning maksimaalsed veetasemed esinesid erinevatel kuudel. Soo keskmine veetase oli kõrgem kui eelneval aastal ja pisut kõrgem ka pikaajalisest keskmisest. Minimaalsete veetasemetega kuud olid mai ja juuni. 

Tabelis (TABEL 8a) on toodud andmed põhjavee taseme kohta hüdrogeoloogilistes puurkaevudes. Tasemed on arvestatud maa- või soopinnast. Plussmärk (+) tähistab veetaseme tõusu puurkaevus üle maa- või soopinna. Vaatlused toimuvad iga kolme päeva järel neljas kaevus manuaalselt. Üheksa kaevu on salvestitega, mis fikseerivad veetaseme tunnise intervalliga.

Põhjavee taseme mõõtmiseks raba äärealadel ja mineraalmaal on 13 puurkaevu. Kaevud on rajatud erinevate sügavustega, millest väiksem sügavus on 2 m ja suurem 20 m. Veetasemed kaevudes olid kõrgemad kui eelneval aastal, kuid varasemaid maksimaalseid ei ületanud. Aasta minimaalseim veetase, kuiv (49 mõõtmispäeva) esines kaevus 1177A kuid pikaajaline minimaalne jäi ületamata. Kaevu 1177A veetaseme mõõtmisi, kui kaevus oli vesi, sai teostada 59% vaatluspäevadest.

Tabelis (TABEL 8b) on toodud veetaseme andmed hüdromeetriajaamade kontrollsängi paigaldatud mõõtülevoolu kilbil. Tulijärve hüdromeetriajaama veetaseme andmed on arvestatud trapetsikujulise kontrollsängi põhjast. Hüdromeetriajaamade kaevudesse on paigaldatud veetaseme salvestid, mis fikseerivad veetaseme muutused tunnise intervalliga. Aasta maksimaalsed veetasemed mõõdeti veebruarikuus. Minimaalset veetaset, kui kilp oli kuiv, esines aasta jooksul kolmes hüdromeetriajaamas. Jaamadest suurima kuivade päevade arvuga oli Tooma-IV. 

Raba meteoväljak (TABEL 11a) asub Männikjärve raba idaosas puis-älverabas. Tabelis on toodud temperatuurid soopinnal ja turbalasundi erinevatel sügavustel. Raba meteoväljakul on mõõdetud temperatuurid rabapinnal, ning turbalasundi temperatuur paindtermomeetritega (0.05, 0.10, 0.15 ja 0.20 m) ja süvatermomeetritega (0.20, 0.40, 0.80, 1.60 ja 3.20 m). Vaatlused toimuvad 1. maist 31. oktoobrini, kahel vaatlusajal (09:00 ja 15:00). Maksimaalne temperatuur rabapinnal mõõdeti 19. juunil 41,9°C, mis on väiksem kui eelneval aastal mõõdetud 45,4°C (28. juuli). Mõõtmistulemuste põhjal, võrreldes eelneva aastaga, tõusis pisut turbalasundi temperatuur, kuid raba pinnatemperatuuridel suuri muutusi ei esinenud.

Tooma külas (TABEL 11b) asuval meteoväljakul toimuvad vaatlused aastaringselt automaatjaamaga, andmed laekuvad CLIDATA andmebaasi ööpäevaringselt. Mõõdetakse temperatuuri maapinnal ning mulla temperatuuri mineraalmaa erinevatel sügavustel. Võrreldes eelneva aastaga tõusis pinnase temperatuur keskmiselt 0,5°C, kuid maapinna maksimaalne temperatuur oli vaid 44,7°C (27. juuni), mis on tunduvalt vähem kui eelmise aasta 52,2°C (28. juuli).

Tabelis (TABEL 12 ja 12b) on toodud andmed soo külmumise ja sulamise kohta erinevates mikromaastikes erinevatel mikroreljeefi elementidel. Külmumismõõtmisi alustatakse pärast kolme järjestikust miinuskraadidega esinenud päeva ja mõõtmised toimuvad iga kolme päeva järel.       Aasta oli tavapärasest tunduvalt soojem ning külmumisperiood jäi pikaajalisest keskmisest märgatavalt lühemaks. Soopinna külmumine algas 27.novembril, mis on 11 päeva hilisem kui vaatlusperioodi keskmine. Külmumise lõppkuupäevadeks olid: mätas 06.12, mis on pikaajalisest keskmisest 129 päeva varasem ja älves 06.12, olles pikaajalisest 107 päeva varasem.

Tabelis (TABEL 13a) on andmed raba meteoväljaku õhutemperatuuri ja veeauru partsiaalrõhu kohta vaatlusaegadel 00:00, 03:00, 06:00, 12:00, 18:00 ja 21:00. Andmed on saadud termograafi ja hügrograafi lintidelt. Manuaalsed vaatlused raba meteoväljakul toimuvad 1. maist kuni 31. oktoobrini kahel vaatlusajal (09:00 ja 15:00). Vaatlusperioodi keskmine temperatuur oli 0,6 kraadi kõrgem kui eelneval aastal, kuid aasta maksimaalne jäi ületamata.

Mineraalmaal (TABEL 13b) asuval meteoroloogiliste vaatluste väljakul toimuvad õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja sademete mõõtmised automaatjaamaga aastaringselt. Võrreldes eelneva aastaga oli keskmine temperatuur kõrgem, kuid aasta maksimaalne jäi ületamata. 

Tabelis (TABEL 14a); (TABEL 14b) on toodud andmed sademetest põhjustatud veetaseme tõusude kohta. Mõõtmised on tehtud peenar-lauka mikromaastiku veemõõtekaevus 213 ja peenar-älve mikromaastiku veemõõtekaevus 323. Salvestid fikseerivad veepinna muutuse iga minuti järel, sademed saadakse kaevude juures asetsevatelt pluviograafi lintidelt.

Sademete mõju peenar-lauka mikromaastiku põhjavee tasemele on pisut väiksem, kui peenar-älve mikromaastikus. Võrreldes eelneva aastaga oli nii peenar-lauka mikromaastikus kui ka peenar-älve mikromaastikus sademete mõju suurus põhjaveetaseme muutustele suurem kui eelneval aastal. 

Tabelis (TABEL 15) on toodud andmed veeanalüüsi tulemuste kohta. Proovid on võetud Linnusaare oja (Linnusaare hüdromeetriajaam) vee pindmisest kihist (0,10–0,20 m). Analüüsid on tehtud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris.

Aastal 2020 täitus 70 aastat Endla soostiku hüdrometeoroloogilise režiimi uurimisest Tooma soojaamas.

2020 sügiseks paigaldati kõikidesse soo veetaseme kaevudesse ja hüdromeetriajaamadesse mõõteseadmed, mis mõõdavad veetaset ning edastavad andmed otse andmebaasi. Enam ei pea käima igakuiselt andmeid arvutiga kogumas.