Looduskaitse arvudes 2023

"Looduskaitse arvudes 2023" on järjekorras kuues kaardilugu, mis valmib looduskaitsekuu alguseks ja võtab kokku eelmisel aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides. Käsitlemist leiavad: kaitsealad, hoiualad, kohaliku omavalitsuse objektid, püsielupaigad, lõheliste kudemis- ja elupaigad ning üksikobjektid (koos piiranguvööndiga). Esimest korda teeme kaardiloos kokkuvõtte kavandatavatest loodusobjektidest. Eraldi peatükis anname ülevaate lisaks I kaitsekategooria liikidele ka 2024. aasta tegijate levikust ning tähistame koos Keskkonnaametiga Matsalu rahvuspargi 20. sünnipäeva.

Järgnevad looduskaitseobjektide analüüsid ja koondtabelid on koostanud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond. Käsitletud on riigi andmekogu  Eesti looduse infosüsteem (EELIS)  andmeid seisuga 31. detsember 2023. Analüüsid on teostatud MapInfo programmis, pindalad on arvutatud  Cartesiuse meetodil .

31. detsembri 2023. aasta seisuga oli Eestis kokku 4 450 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 649 562 ha. Sulgudes on toodud objektide arvu ja pindala erinevus võrreldes 2022. aastaga (119↑; 32 124 ha↑) s. t et 2023. aastal lisandus 119 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 32 124 ha võrra.

•  _{akvatoorium – territoriaalmeri koos suurte järvedega (Võrtsjärv, Lämmijärv, Peipsi, ja Pihkva järv) ning Narva jõega;} 
•  _{kogu Eesti mereala – territoriaalmeri koos majandusvööndiga;} 
•  _{majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala;} 
•  _{territoorium – maa-ala koos väiksemate veekogudega;} 
•  _{territoriaalmeri – rannikuvesi ja territoriaalmeri (mereala rannajoonest kuni territoriaalmere välispiirini).} 

 1. Kaitstav pindala  1.1.  Kaitstava territooriumi ja mereala pindala  1.2.  Kaitstava territooriumi osakaal kohalikes omavalitsustes    2. Kaitsekord    3. Kaitsealad  3.1.  Muutused kaitsealade nimistus ja kaitsealade pindalad maakondade arvestuses  3.2.  Kaitsealade arv maakondade kaupa    4. Hoiualad    5. Püsielupaigad  5.1.  Püsielupaikade pindalad ja arv maakondade kaupa  5.2.  Lõheliste kudemis- ja elupaigad   6. KOV kaitstavad loodusobjektid   7. Üksikobjektid   8. Kavandatavad objektid   9. Liigid  9.1.  I kaitsekategooria liigid  9.2.  Aasta tegijad looduses 2024    10. Matsalu rahvuspark 20   Statistilised ülevaated 1999-2022 

Eestis on kuus rahvusparki, kus põimuvad looduse ja kultuuripärandi kaitse. Matsalu rahvuspark loodi Matsalu looduskaitseala põhjal 2004. aastal 10. mail, mil jõustus looduskaitseseadus. Matsalu maastikke ilmestavad avarad niidud, ulatuslik roostik ja madal laht, saarterikas Väinameri, mis loovad eriti soodsad tingimused rändel peatuvatele ja maas pesitsevatele lindudele, liigirikkale taimestikule ja omapärasele rannarahva kultuurile.

Siin on valmistatud ühepuuvenesid kalastamiseks Kasari madalas suudmes, hooneid kaetud ja soojustatud pillirookatustega, rajatud kuhjalavasid heinakuhjadele tulvade kaitseks, karjatatud põlistõuge ning kantud rahvariideid, millel lilltikandis puisniitude õierikkus. Käesolevas peatükis olevatelt kaartidelt leiate mitmesuguseid andmeid looduse, kultuuripärandi ja rahvuspargi kaitsekorra kohta.

Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud  Euroopa Nõukogu Diplomiga , millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Matsalu rahvuspark on osa  HELCOM-i  Väinamere merekaitsealast. HELCOM ehk Helsinki komisjoni konventsioon on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitset tagav kokkulepe, mis sõlmiti 1995. aastal. 

2015. aastal omistati Matsalu rahvuspargi piirkonnale  kestliku turismi sertifikaat , mida annab välja Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation). Piirkond koosneb Matsalu rahvusparki ümbritsevatest valdadest - Lääneranna vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.

Matsalu rahvuspargi oluliseks väärtuseks on pärandniidud ehk pool-looduslikud kooslused. Nende säilitamiseks on Matsalus hakatud hooldajaid toetama juba 1996. aastast. Selleks on vajalik karjatamine või heinategemine. Nii säilib traditsiooniline maastik, niitude liigirikkus ja tagatakse rändlindudele rändeajal olulised rohumaad toitumiseks ja puhkamiseks.

2023. aastal osales niitude hoolduses 96 talu või ettevõtjat ja korras hoiti 6 960 ha. Allpool oleval kaardil võib näha niiduhoolduse laienemist ajavahemikul 2007 (kaardil vasakul) ja 2023 (kaardil paremal).

Hooldatud pärandniitude kõrval on Matsalus ka neid niite, mis veel vajavad taastamist. Kui oled maaomanik ja Sul on huvi oma maal olevaid niite hooldada, vaata lisa  Loodusrikas Eesti lehelt . Kui soovid oma maal asuva pärandniidu rendile pakkuda, saad seda teha  Katastri riigivara ruumi- andmete keskkonnas . Küsimuste korral võta ühendust  Keskkonnaametiga .

Rohkem informatsiooni nii Matsalu rahvuspargi kui selle ajaloolis-kultuuriliste väärtuste kohta leiad Matsalu rahvuspargi  kaitsekorralduskavast. 

Eelnevate aastate statistilised ülevaated (tabelid 1–8) aastate 1999–2019 kohta ning kaitstava territooriumi arvutused aastate 2006–2021 kohta leiab  EELIS infolehelt  ja  Loodusveebist .

Kaardilood on olemas viimase viie aasta kohta: